Autoettevõtete Liit ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu leppisid kokku, et lükkavad 13. aprillil toimuma pidanud bussijuhtide palgatõusu edasi maikuu lõpuni, kuna bussiettevõtjad on sattunud kriisi tõttu erakordselt suurtesse majandusraskustesse ning hetkel tuleb keskenduda olemasolevate töökohtade säilitamisele.

Autoettevõtete Liidu tegevjuhi Villem Tori sõnul väärivad bussijuhid kahtlemata suuremat töötasu, kuid kriisi ajal ei ole palgatõusu kahjuks võimalik läbi viia. „Bussireisijate ja -tellijate arv on eriolukorra tõttu drastiliselt langenud ning bussiettevõtjad on sattunud väga kiiresti suurtesse majanduslikesse raskustesse. Seetõttu tuleb bussijuhtide palgatõus edasi lükata, mis aitaks kaasa nii bussifirmade ellujäämisele kui ka töökohtade säilitamisele,“ selgitas Tori.

„Olukord on meile kõigile ootamatu ning teeme kõik, et kriisist väljudes oleks töö alles võimalikult paljudel bussijuhtidel,” ütles liidu tegevjuht ning lisas, et kriisi ajal tuleb kõigil ühiskonna liikmetel pingutada ning loodab ka ametühingutelt koostööd ja mõistvat suhtumist. “Olukorras, kus paljud ettevõtted viivad läbi juba masskoondamisi, alandavad palku 30 ja enam protsenti, ei ole reaalne rääkida palgatõusust. Me võime täna seista koondamislaine ja ulatusliku kärpe, mitte palgatõusu ees.”

Veomahtude järsk vähenemine puudutab nii avalikke bussiliine, linnadevahelisi kaugliine kui tellimusvedusid. Sealjuures on linnadevaheliste kaugliinide käibed kogu sektoris langenud vähemalt 90%, tellimusvedude osakaal langenud nullilähedale ning osad bussifirmad on oma tegevuse raske olukorra tõttu koguni lõpetanud.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul viibime me esmakordselt nii järsus ning ulatuslikus kriisis ja sellest väljumiseks peavad kõik osapooled pingutama. Samas ei tohi tähelepanuta jätta ka asjaolu, et reisijateveo sektoris valitses ka eelnevalt suur kriis ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Pikka sihti silmas pidades tuleb panustada sellesse, et meil oleks ka edaspidi võtta motiveeritud, kohusetundlikke ning väärtustatud bussijuhte, tegema seda vastutusrikast tööd.

Autoettevõtete Liit ja Transpordi Ametiühing allkirjastasid tänavu jaanuaris ühistranspordisektorit puudutava kolmeaastase üldtöökokkuleppe, mille kohaselt pidi bussijuhtide miinimumalk alates 13. aprillist tõusma 1050 eurole. 24. aprillil allkirjastasid lepingupooled üldtöökokkuleppe muudatuse, mille kohaselt bussijuhtide miinimumtöötasu täistööajaga töötamisel perioodil 13.04.2020 kuni 31.05.2020 on 945 eurot.

 

Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit allkirjastasid ühistranspordisektorit puudutava kolmeaastase üldtöökokkuleppe, millega alates 2020. aasta 13. aprillist tõuseb Eesti bussi- trolli ja trammijuhtide miinimumpalk 1050 eurole, 2021. aastal tõuseb see veel 100 euro võrra ja aastal 2022 lisandub sellele veel 100 eurot.

Kokku lepitud miinimummäärad laienevad ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist.

Palgaleppe osapooled usuvad, et kehtiv kollektiivleping aitab oluliselt parandada konkurentsiolukorda transpordisektoris.

Leppe tekst on nähtav SÕITJATEVEO ÜLDTÖÖKOKKULEPE 2019 – 2023

Autoettevõtete Liidu hinnangul on tööjõupuudus Eesti bussitranspordi sektoris jõudnud kriitilise tasemeni ning kiiret sekkumist vavad laialt levinud kompensatsioonimehhanismid, mis rikuvad seadust ja tekitavad riigile ulatuslikku maksukahju.

Eesti bussitranspordi sektoris täna puudu üle 300 bussijuhi, enim on neist puudu suurtes linnades ja maakondades. Näiteks Tallinnas ja Harjumaal oleks koheselt juurde vaja vähemalt 200 ja Tartus 40 bussijuhti.

Autoettevõtete Liidu arvutused Creditinfo bussitranspordisektori ülevaatele tuginedes näitavad, et ausatel vedajatel on keeruline palgata ametlikult ja sektoris kehtiva üldtöökokkuleppe tingimuste alusel bussijuhte ja tasuda nende pealt kokkulepitud maksud, sest suur osa turuosalistest ei täida kokku lepitud tingimusi ning hoiavad sellega hinnakonkurentsi moonutatult madala.

„Bussitranspordi sektoris on levinud tellimusvedude eest tasumine sularahas, mis loob võimalused „mustaks kassaks“, millega bussiettevõtted saavad luua erinevaid kompensatsioonimehhanisme, maksta ümbrikupalka, lubada bussijuhtidel kasutada kütusekaarte isiklikuks tankimiseks, deklareerida rohkem välisvedusid ja maksta töötasu fiktiivsete päevarahadena. Ausate bussiettevõtetele on see kaotatud raha ning otsene põhjus, miks bussijuhtide palkasid tõsta ei saa.“, kirjeldab kogu problemaatika tausta Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori.

Probleemid hakkavad hargnema sellest, et osa koole, lasteaedu ja spordiseltse maksab bussiettevõtetele juhuvedude eest sularahas, osaliselt teevad sama erasektor ja üksikisikust tellijad – kõik sellised veod on bussiettevõtetel võimalik deklareerimata jätta. Osaliselt jõuab must raha bussifirmadesse ka turismibüroodelt, kes müüvad eraklientidele bussiekskursioone (Eesti, Baltikumi, Skandinaavia ja Euroopa bussireisid, lisaks suusareisid) ja võtavad reisijatelt vastu sularaha.

Lisaks, Creditinfo ja Eesti Maksu- ja Tolliameti arvandmete võrduse alusel on põhjust arvata, et ilmselt ei deklareeri ka osad kommertsliinide vedajad oma piletitulu 100 protsendi ulatuses.

Musta raha ringlus bussitranspordisektoris tähendab, et laekumata jäävad riigimaksud. Autoettevõtete Liidu esmasel konservatiivsel hinnangul on bussitranspordisektoris käibe- ja palgamaksude mittemaksmisest tingitud aastane maksukahju riigile 9,09 miljonit eurot.

Krediidiinfo poolt valikuliselt kajastatud 91-st bussiettevõttest 66 ei täida sektoris kehtivad üldtöökokkuleppe alammäära, mis oli 2018.aastal 895 eurot brutos.

Kui nimetatud 66 ettevõttes oleks miinimumnõuded täidetud, tähendaks see riigile maksutulu vähemalt 2,2  miljonit eurot, kuna sektoris makstav töötasu on alammäärast hinnanguliselt 10-15% kõrgem, võib saamata jäänud maksutulu olla koguni 3,5 miljoni euroni. Lisaks näitab ettevõtete käibemahtude ja töötajate suhtarvude võrdlus, et riigile tekitatav maksukahju on 4,19 miljonit ning käibe varjamisest tingitud arvestuslik käibemaksu kahju on 1,4 miljonit eurot.

Autoettevõtete Liidu hinnangul on tegemist problemaatikaga, mis halvab sektori jätkusuutliku arengu ja tekitab olulise kahju riigile, ausatele vedajatele, sektori mainele ja sotsiaalsele süsteemile tervikuna.

Sellest tulenevalt kutsub liit Maksu- ja Tolliametit, Maanteeametit, Tööinspektsiooni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveametit ning ametiühinguid koostööle, et anda kõikidele sektoris tegutsevatele ettevõtetele selge sõnum – riik ja ühiskond laiemalt ei saa enam aktsepteerida bussitranspordi sektoris lokkavat ebaausat konkurentsi ning võtma viivitamatult kasutusele efektiivseid ning tulemuslikke meetmed olukorra kontrolli alla saamiseks.

 

Eile, 29.01.2019 allkirjastasid Transpordi Ametühing ja Autoettevõtete Liit riigisisese veoseveo laiendatud kollektiivlepingu, millega tõuseb autojuhtide alampalk kolme aasta jooksul kokku pea poole võrra.

Alates 2019. aasta 1.maist tõuseb sektori autojuhtide alampalga miinimum 950 eurole, 2020. aastal tõuseb alampalk 50 euro võrra ja aastal 2021 lisandub sellele veel 100 eurot. Kokku lepitud alampalga miinimummäär on laiendatud sektori lepinguga kohustuslikuks täitmiseks kõigile Eesti Vabariigi territooriumil riigisisest veosevedu või kabotaažvedu korraldavale ja selleks tööjõudu rentivale tööandjatele ja töötajatele, samuti nendele füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellega sõlmitud leping vastab töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veosevedu.

Üldtöökokkuleppe teksti saate lugeda SIIT