Bussitranspordi varimajanduse maksukahju riigile on 9 miljonit eurot aastas

Autoettevõtete Liidu hinnangul on tööjõupuudus Eesti bussitranspordi sektoris jõudnud kriitilise tasemeni ning kiiret sekkumist vavad laialt levinud kompensatsioonimehhanismid, mis rikuvad seadust ja tekitavad riigile ulatuslikku maksukahju.

Eesti bussitranspordi sektoris täna puudu üle 300 bussijuhi, enim on neist puudu suurtes linnades ja maakondades. Näiteks Tallinnas ja Harjumaal oleks koheselt juurde vaja vähemalt 200 ja Tartus 40 bussijuhti.

Autoettevõtete Liidu arvutused Creditinfo bussitranspordisektori ülevaatele tuginedes näitavad, et ausatel vedajatel on keeruline palgata ametlikult ja sektoris kehtiva üldtöökokkuleppe tingimuste alusel bussijuhte ja tasuda nende pealt kokkulepitud maksud, sest suur osa turuosalistest ei täida kokku lepitud tingimusi ning hoiavad sellega hinnakonkurentsi moonutatult madala.

„Bussitranspordi sektoris on levinud tellimusvedude eest tasumine sularahas, mis loob võimalused „mustaks kassaks“, millega bussiettevõtted saavad luua erinevaid kompensatsioonimehhanisme, maksta ümbrikupalka, lubada bussijuhtidel kasutada kütusekaarte isiklikuks tankimiseks, deklareerida rohkem välisvedusid ja maksta töötasu fiktiivsete päevarahadena. Ausate bussiettevõtetele on see kaotatud raha ning otsene põhjus, miks bussijuhtide palkasid tõsta ei saa.“, kirjeldab kogu problemaatika tausta Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori.

Probleemid hakkavad hargnema sellest, et osa koole, lasteaedu ja spordiseltse maksab bussiettevõtetele juhuvedude eest sularahas, osaliselt teevad sama erasektor ja üksikisikust tellijad – kõik sellised veod on bussiettevõtetel võimalik deklareerimata jätta. Osaliselt jõuab must raha bussifirmadesse ka turismibüroodelt, kes müüvad eraklientidele bussiekskursioone (Eesti, Baltikumi, Skandinaavia ja Euroopa bussireisid, lisaks suusareisid) ja võtavad reisijatelt vastu sularaha.

Lisaks, Creditinfo ja Eesti Maksu- ja Tolliameti arvandmete võrduse alusel on põhjust arvata, et ilmselt ei deklareeri ka osad kommertsliinide vedajad oma piletitulu 100 protsendi ulatuses.

Musta raha ringlus bussitranspordisektoris tähendab, et laekumata jäävad riigimaksud. Autoettevõtete Liidu esmasel konservatiivsel hinnangul on bussitranspordisektoris käibe- ja palgamaksude mittemaksmisest tingitud aastane maksukahju riigile 9,09 miljonit eurot.

Krediidiinfo poolt valikuliselt kajastatud 91-st bussiettevõttest 66 ei täida sektoris kehtivad üldtöökokkuleppe alammäära, mis oli 2018.aastal 895 eurot brutos.

Kui nimetatud 66 ettevõttes oleks miinimumnõuded täidetud, tähendaks see riigile maksutulu vähemalt 2,2  miljonit eurot, kuna sektoris makstav töötasu on alammäärast hinnanguliselt 10-15% kõrgem, võib saamata jäänud maksutulu olla koguni 3,5 miljoni euroni. Lisaks näitab ettevõtete käibemahtude ja töötajate suhtarvude võrdlus, et riigile tekitatav maksukahju on 4,19 miljonit ning käibe varjamisest tingitud arvestuslik käibemaksu kahju on 1,4 miljonit eurot.

Autoettevõtete Liidu hinnangul on tegemist problemaatikaga, mis halvab sektori jätkusuutliku arengu ja tekitab olulise kahju riigile, ausatele vedajatele, sektori mainele ja sotsiaalsele süsteemile tervikuna.

Sellest tulenevalt kutsub liit Maksu- ja Tolliametit, Maanteeametit, Tööinspektsiooni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveametit ning ametiühinguid koostööle, et anda kõikidele sektoris tegutsevatele ettevõtetele selge sõnum – riik ja ühiskond laiemalt ei saa enam aktsepteerida bussitranspordi sektoris lokkavat ebaausat konkurentsi ning võtma viivitamatult kasutusele efektiivseid ning tulemuslikke meetmed olukorra kontrolli alla saamiseks.

 

Ametkonnad tõhustavad koostööd veoturu korrastamiseks

22. veebruaril 2019 toimus Autoettevõtete Liidu algatusel ja eestvedamisel liidu ja nelja ametkonna, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Tööinspektsiooni, ühine koostööseminar. Seminaril osalesid spetsialistid, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet transpordisektoris.
Eesmärgiks oli läbi arutada järelevalvet teostavate ametkondade koostöös need aspektid, millele transpordisektoris kontrolli teostades tähelepanu pöörata, et järelevalve tulemus oleks võimalikult tõhus ja eesmärgipärane. Koostööseminari tulemusena lepivad ametkonnad kokku suunistes, kuidas omavahelisi tegevusi koordineerida, vältimaks tegevuste dubleerimist, luua andmete ristkasutus ja vahetada andmeid kiiremini, otstarbekamalt ning juhtumipõhiselt.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veonduse- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu sõnul on selline initsiatiiv erasektori poolt alati oodatud. „Riigi ressursside otstarbekas kasutamine on väga oluline ning selleks, et leida üles need kitsaskohad, kus saaksime järelevalvet teostada paremini ja läbimõeldumalt, on koostööseminarid alati teretulnud,“ ütles Salmu.
Seminari kokkukutsumise algatajaks ja eestvedajaks on Autoettevõtete Liit, kes pöördus peaministri ja ametkondade poole transpordisektori tööjõumaksude tasumise ja sektori konkurentsivõime küsimuses. Tekkinud olukord, kus osa ettevõtteid maksab palka alla kehtestatud miinimumi, „optimeerides“ tööjõumaksudega, takistab konkurentsi ja viib alla kogu sektori maine. Seepärast on vajalik era- ja avaliku sektori koostöös midagi ette võtta nende ettevõtjate kaitseks, kes ausalt makse maksavad ja tegutsevad seadustega kooskõlas.
Veoturu korrastamine ei ole ainult vedajate omavahelise konkurentsi küsimus, vaid puudutab maksude laekumata jäämise, liikluses olevate riskide suurenemise, töötajate sotsiaalse kaitse vähenemise ja muude ohtude kaudu kogu ühiskonda.

Autojuhtide alampalk tõuseb alates 1. maist 2019

Eile, 29.01.2019 allkirjastasid Transpordi Ametühing ja Autoettevõtete Liit riigisisese veoseveo laiendatud kollektiivlepingu, millega tõuseb autojuhtide alampalk kolme aasta jooksul kokku pea poole võrra.

Alates 2019. aasta 1.maist tõuseb sektori autojuhtide alampalga miinimum 950 eurole, 2020. aastal tõuseb alampalk 50 euro võrra ja aastal 2021 lisandub sellele veel 100 eurot. Kokku lepitud alampalga miinimummäär on laiendatud sektori lepinguga kohustuslikuks täitmiseks kõigile Eesti Vabariigi territooriumil riigisisest veosevedu või kabotaažvedu korraldavale ja selleks tööjõudu rentivale tööandjatele ja töötajatele, samuti nendele füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellega sõlmitud leping vastab töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veosevedu.

Üldtöökokkuleppe teksti saate lugeda SIIT

Autoettevõtete liit

Autojuhtide alampalga tõus on hädavajalik

 

Autoettevõtete Liit ning Transpordi Ametiühing avalikustavad kaasamise eesmärgil planeeritult 2019. aasta maist kehtima hakkava veoseveo üldkokkuleppe projekti, millega soovitakse tõsta autojuhtide alampalga miinimumi ettevaatavalt kolmeks aastaks.

Alates 2019. aasta maist tõuseks sektori autojuhtide alampalga miinimum 950 eurole, 2020. aastal tõuseks alampalk 50 euro võrra ja aastal 2021 lisanduks sellele veel 100 eurot. Kokku lepitud alampalga miinimummäära soovitakse laiendatud sektori lepinguga kohustuslikuks täitmiseks kehtestada kõigile Eesti Vabariigi territooriumil riigisisest veosevedu või kabotaažvedu korraldavatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, samuti nendele füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellega sõlmitud leping vastab töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veosevedu.

Autoettevõtete Liidu direktori Villem Tori sõnul on selline palgatõus hädavajalik. Alampalga taseme tõstmisel ettevaatavalt kolmeks aastaks on kaks eesmärki: piirata sektori konkurentsivõimet pidurdava ümbrikubrikupalga maksmist ja anda juhtidele märku, et neid pole unustatud.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul on täna kehtiv riigisisese veoseoga tegelevate autojuhtide 620-eurone miinimumtöötasu jäänud ajale jalgu ning ei vasta suuresti turusituatsioonile.

„Lähtudes kollektiivlepingute laiendamise heast tavast ja rahvusvahelise tööorganisatsiooni soovitustest esitame lepingu projekti kuuks ajaks avalikule arutelule. Inimestel ja organisatsioonidel väljaspool tööandjate liite ja ametiühinguid peab olema õigus esitada oma põhjendatud seisukohti,“ lisas Kallas.

Üldtöökokkuleppe projektiga on võimalik tutvuda alates 20. detsembrist leppe osapoolte kodulehtedel ja kõik soovijad saavad kuni 21. jaanuarini kirjalikult esitada põhjendatud arvamusi ja ettepanekuid e-posti aadressil al@autoettevoteteliit.ee.

Palgaleppe osapooled usuvad, et kehtiv kollektiivleping aitab oluliselt parandada konkurentsiolukorda transpordisektoris. Lepe allkirjastatakse jaanuaris ja laiendatud tingimused hakkavad sektorile kehtima alates 2019. aasta maist.

Üldtöökokkuleppe tekstiga saate tutvuda SIIN

Algavad läbirääkimised autojuhtide palgaleppe uuendamiseks

Transpordi Ametiühing pöördus Autoettevõtete Liidu poole alustamaks läbirääkimisi laiendatud valdkondliku kollektiivlepingu sõlmimiseks riigisisesel kaubaveol. Täna on riigisisese kaubaveo autojuhi miinimum töötasu 620 eurot kuus.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul tegutseb Maksuameti andmetel Eestis 2532 transpordi ettevõtet ning neis töötab 16791 töötajat: „Töötasu 1-619 eurot makstakse pea pooltes ettevõtetes, mis on 40% töötajate üldarvust. Põhimõtteliselt makstakse neile töötajatele vähem, kui kehtiv üldtöökokkulepe miinimumpalgaks ette näeb. Kolmandik ettevõtetest maksab töötasu vahemikus 620-999 eurot ning ainult 14% ettevõtetes makstakse töötasu rohkem kui 1000 eurot kuus,“ sõnas Kallas.

Kallas lisas, et CV-Online palgainfo andmetel on keskmine autojuhi netotöötasu 906 eurot ja seega on väga suured käärid palgainfo ja ametlikult makstava töötasu vahel.

Transpordi Ametiühing tegi Autoettevõtete Liidule ettepaneku alustada läbirääkimisi ning sõlmida laiendatud valdkondlik kollektiivleping ja kehtestada kõikide riigisiseste autojuhtide miinimumtöötasuks 1000 eurot kuus, mille tingimused on täitmiseks kohustuslikud kõigile turuosalistele.

Esimene läbirääkimiste voor Transpordi Ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu vahel toimub 30. Oktoobril ning läbirääkimiste ajal kutsuvad pooled ka liitu mittekuuluvaid tööandjaid ning ametiühingusse mittekuuluvaid autojuhte aktiivselt avaldama arvamust ja ettepanekuid sõlmitavasse kokkuleppesse.