Eelinfo ühistranspordiseaduse § 34 alusel toimunud vedude hüvitamisest

Transpordiamet annab vedajatele teada, et ÜTS §-ga 34 pandud avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstakse kommertsliiniveo vedajatele hüvitist perioodil 8. september 2019. a kuni 31. detsember 2023. a. kehtinud liiniloa alusel osutatud veoteenuse eest. Hüvitist makstakse põhjendatud nõuetest 50% saamata jäänud piletitulust (nullpiletid vastava täishinnaga piletite summast).

Eelteade on informatiivne kavatsetavast hüvitamise alustamisest ja peale vastavate käskkirjade allkirjastamist edastatakse täpsemad juhised hüvitamise taotluste vormistamise ja esitamise tingimuste kohta.

Euroopa Kohtu lahendiga (C-614/20) tunnistati ühistranspordiseaduse § 34 (kohustus tasuta vedada teatud kategooria sõitjaid) Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks. Euroopa Kohtu 08. septembri 2022. a otsuse kohaselt tuleb vedajale maksta hüvitist teatud sõitjate tasuta vedamise kohustuse panemisel. Kehtiv ÜTS § 34 on Euroopa Liidu õigusega vastuolus, kuna sõnaselgelt välistab vedajale hüvitise maksmise.

Tulenevalt nimetatud kohtuasjast ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel, sätestatud avaliku teenindamise kohustuse panemist ja sellega kaasnevat hüvitise maksmist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Transpordiametis ettevalmistamisel vastavad käskkirjad.

2023. aasta autovedajate aastakonverentsil käsitleti maanteetranspordi arengu võtmeküsimusi

26. jaanuaril toimus 2023. a autovedajate aastakonverents, kus teemadeks olid autojuhtide puudus, pikemad ja raskemad veokid, maanteetranspordi arenguküsimused rohepöörde tegevuskeskkonnas ja digitaliseerimine. Korraldajatel sõnul oli konverentsil viimaste aastate suurim osalejate arv, mis näitab, et käsitletud on vedajate jaoks tõeliselt aktuaalsed.

AELi juhatuse liige Andrus Laul tegi ettekande, kus tutvustas praktilisi kogemusi 25 m veokitega sõitmisel ja tõdes, et nende kasutamine Eestis on reaalselt võimalik. Soome Transpordiameti esindaja Otto Lahti jagas kogemusi pikemate veokite kasutuselevõtmisest Soomes. Ta tõdes oma ettekandes, et sellel on suured positiivsed mõjud keskkonnale (18% vähem CO2-te) ja majandusele (ligi 800 milj vähem läbitud kilomeetreid ning ligi 10 000 vähem autojuhti). Ka ei ole pikemad veokid toonud Soomes kaasa rohkem ega raksemate tagajärgedega liiklusõnnetusi.

AEL ettepanekud maanteetranspordi arendamiseks

AEL tegevjuht Kersten Kattai tegi sissejuhatuse erakondade esindajate debatti rõhutades vajadust kavandada senisest paremini maanteetranspordisektori arenguid, milleks tuleks:

  1. avada transpordi- ja liikuvuse arengukava ning kavandada selles sihid ja tegevused maanteetranspordi arendamiseks;
  2. lubada Eesti teedele pikemad ja raskemad autorongid pikkusega 20,75 ja 25,25 m ning 60 tonnise täismassiga;
  3. arendada järjepidevalt maanteetranspordi taristut (nutikad 2+2 teed, lisaparklad põhimaanteede suuremate linnade piiridesse -maanteede äärde, kvaliteetsed kõrvalmaanteed, elektriautodele/-veokitele laadimisjaamade taristu väljaehitamine jt. Lisaks tuleks vältida olukorda, kus teede investeeringud on iga-aastase riigieelarve strateegia kauplemise objekt.

Erakondade esindajate debatis tõdeti vajadust maanteetranspordi arenguid paremini kavandada. Peaaegu üksmeelsed oldi, et pikemad ja raskemad veokid tuleks Eesti teedele lubada.

Kersten Kattai osales aruteluringis koos ELEA (Herkki Kitsing) ja ERAA (Tiit Parik) esindajate ning Transpordiameti peadirektoriga (Priit Sauk). Arutelus tõdeti vajadust tugevdada erialaorganisatsioonide ja riigi partnerlust koosloomelisel poliitikakujundamisel. Samuti vajadust vaadata üle maanteetranspordi arengud riiklikes arengudokumentides ja muuta õigusakte, et need võimaldaks pikemate ja raskemate veokite kasutamist.

Veokijuhtide puuduse lahendamine vajab ühiseid jõupingutusi

AEL liikme Autosert esindaja Lenno Põder andis põhjaliku ülevaate veokijuhtide järelkasvust. Kui jätkub tänane trend, siis uuringute kohaselt on 2026. aastal Euroopas puudu üle 2 miljoni veokijuhi. Peamised kitsaskohad veokijuhtides põuas on ligipääsetavus (vanuse alampiir, kulud ametiõppele) ja ameti atraktiivsus (vähe noori ja naisi). Viimasele aitab kaasa ameti propageerimine. Auroserti veokijuhi koolituse vilistlaste uuringust selgus, et enam kui pooled veokijuhi ametikoolituse läbinutest ei tööta kaks aastat hiljem veokijuhina. Teine amet valiti valdavalt väikese töötasu, pideva kodust eemaloleku ja halva töökeskkonna pärast. Kaks kolmandikku küsitlusele vastanutest leidis, et noorte veokijuhiks hakkamiseks peaks olema parem palk.

Viljandi kutseõppekeskuse juht Tarmo Loodus rõhutas sektori ettevõtjate ja katusorganisatsioonide vastutust ameti propageerimisel ja tõi välja vajaduse ettevõtjate ning haridus-ja teadusministeeriumi koostöös suurendada vastuvõttu veoauto juhi ja bussijuhi ametiõppe erialale ja eraldada selleks täiendavat ressurssi.

Vaata ka Aastakonverentsi pildigaleriid.

Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing ja Autoettevõtete Liit alustavad läbirääkimisi kollektiivlepingu muutmiseks

Sotsiaalpartnerid Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit alustavad 27. veebruaril läbirääkimisi kehtiva sõitjateveo üldtöökokkuleppe palgatingimuste osaliseks muutmiseks. Olulise muudatusena kavandatakse läbirääkimistel leppida kokku uues töötasu alammääras, mida kohaldatakse nendele bussijuhtidele, kes sõidavad uute avaliku teenindamise riigihanke lepingute sõlmimise järel toimivatel bussiliinidel. Samuti on kavas üle vaadata kehtiva töötasu alammäära tähtajad.

Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai põhjendas läbirääkimiste alustamist terava ja süveneva bussijuhtide puudusega. „Juba täna bussid seisavad, sest juhte ei ole võtta. Sõlmitud lepingute alusel on vedajatel sisuliselt võimatu teha suuremat töötasu hüpet, mistõttu on otstarbekas kokku leppida töötasu alammäär, mis hakkab kehtima uutel avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud bussiliinidel,“ lisas Kattai.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees Üllar Kallase sõnul on töötajate järelkasvu tagamiseks kriitiliselt oluline konkurentsivõimelise töötasu tagamine terves bussinduse sektoris ning kavandatav muudatus loob eeldused bussijuhtidele väärikama töötasu kokkulepeteks ka tulevikus.

Maksuameti 2022. a III kvartali andmetel tegutses Eestis ligi 850 sõitjate veoga tegelevat ettevõtet ja nendest 182 deklareerisid töötasu bussijuhile. Kokku töötas ettevõtetes ligi 3400 bussijuhti. Töötasu alla sel ajal kehtinud 1200-eurose alammäära maksti kahes kolmandikus ettevõtetes ja töötasu alla kehtiva alammäära sai 20% bussijuhtidest. Alates 1. jaanuarist 2023 on bussijuhtide töötasu alammäär 1250 eurot.

Sotsiaalpartnerid kavatsevad taotleda kollektiivleppe laiendamist kogu sõitjateveo sektorile kehtivate ja tulevikus kehtima hakkavate palgatingimuste osas.

Nii uute töötasu alammäärade suurus kui võimalikud muudatused kehtivate töötasu alammäärade osas selguvad läbirääkimiste käigus. Laiendatavate tingimuste eeldatav jõustumisaeg on 1. juuli 2023.

Sotsiaalpartnerid ootavad huvitatud osapooli konsulteerimisprotsessis osalemise soovist teada andma 10 päeva jooksul Transpordi Ametiühingule e-posti aadressil etta@etta.ee või Autoettevõtete Liidule e-posti aadressil al@autoettevoteteliit.ee.

Vaata lisaks:

Kehtiv sõitjateveo üldtöökokkulepe

Teade läbirääkimiste alustamise kohta 24.01.2023

Autoettevõtete Liidu ettepanekud erakondadele ühistranspordi arendamiseks 2023+

Autoettevõtete Liit sõnastas ettepanekud ühistranspordi kasutamise positiivse trendi jätkumiseks ning ühistranspordi arendamiseks 2023+, mida on tutvustatud erakondade fraktsioonide esindajatele. Kohtumised jätkuvad käesoleva aasta alguses. Tehtud ettepanekud on sobilikumad valitsemis- kui valimisprogrammi, sest ükskõik milline on valimiste järgne koalitsioon, need väljakutsed vajavad lahendamist.

Eesti on seadnud eesmärgiks suurendada inimeste liikumist ühistranspordiga, vähendada autostumist ja saavutada puhtam elukeskkond. Kütusehinna tõus on toonud inimesed kasutama enam ühistransporti.Ühistransport vähendab ökoloogilist jalajälge kulutades vähem kütust kui autodega sõitmine. Väiksem kütuse tarbimine säästab loodust ja rahakotti. Vähem CO2-e õhku paiskamist toob kaudselt alla ka elektrihinda. Oodatava majanduslanguse olukorras on nii tööl käivatel inimestel, õpilastel kui vanemaealistel ühistranspordi kasutamine tasukohaseim viis igapäeva liikumiseks. Eesti inimesed kulutavad isikliku sõidukiga tööl käimiseks enam kui 400 miljonit eurot aastas.

Ühiskondlike muutuste trend on inimeste igapäevase toimeruumi (so töö-, õpi-, teenusrände) suurenemine. Vaatamata linnastumisele elab enam kui pool miljonit Eesti elanikku väikelinnalistes ja maapiirkondades. Ligi 24% linnades ja 61% maapiirkondades elavate inimeste töökoht ei asu tema elukohaga samas kohalikus omavalitsuses ehk eaapiirkondades elab pool miljonit inimest, kellest ca 300 000 käib tööl oma elukoha omavalitsusest kaugemal. Maakondade bussiliinidel tehakse aastas üle 20 miljoni sõidu. Seega maakondade bussiliine kasutajate hulk on suur, kuid selle laiendamise potentsiaal veelgi suurem.

Ühistranspordi kasutajate hulga suurenemise positiivse trendi jätkumiseks on vajalikud poliitilise otsustustasandi valikud lühemas ja pikemas perspektiivis. Selleks esitas Autoettevõtete Liit omapoolsed ettepanekud:

  1. Mugava, kiire ja tulevikukindla ühistranspordi arendamine maakondliku ühistranspordi liinimahte suurendades ja liine korrigeerides vastavalt tegelikule transpordivajadusele, mis tagaks kiired ja mugavad ühendused ning rrinevate ühistranspordiliikide kasutamise mugav integreerimine.
  2. Välja töötada struktuurne lahendus maakondliku ühistranspordi jätkusuutlikuks finantseerimiseks.
  3. Ühistranspordikeskuste võimekuse koondamine ühtseteks keskusteks. See loob paremad eeldused liinivõrgu korrastamiseks ning samas hoiaks kokku ka administreerimise kulu.
  4. Suurendada bussijuhtide töötasu, alandada vanusepiiri ja suurendada kliendisuhtluse automatiseeritust digivahendite kaudu.

Loe lisaks:

Autoettevõtete Liidu ettepanekud ühistranspordi arendamiseks 2023+

ELEA ja Autoettevõtete Liidu ühispöördumine valitsuse ja erakondade poole

Detsembris esitasid sektori esindusorganisatsioonid Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) ja Autoettevõtete Liit (AL) ühispöördumise Vabariigi Valitsusele ja erakondadele ettepanekutega maanteetranspordi poliitika kujundamiseks ning transpordi ja logistikasektori arendamiseks.

Transpordi ja logistika sektorit võib pidada majanduse vereringeks, sest nendest sõltuvad enamik teisimajandusvaldkondi ja inimeste igapäevaeluks tarvilike kaupade olemasolu.  Transpordi ja logistika sektoris töötab kokku üle 60 000 inimese, mis moodustab ligi 10% kõigist Eesti töötajatest. Veonduse ja laonduse valdkond moodustas 2021. aastal 6,4% ehk ligi 1,8 miljardit eurot kogu Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ja panustas 0,9%-ga (so 11%) Eesti SKP kasvu. Viimastel aastatel (v.a. koroonaviiruse leviku aegsed piirangud) on kaubavedude maht maanteedel ja raudteel olnud natuke üle 50 miljoni tonni. Maanteel on veetud keskmiselt 55% ja raudteel 45% kaubamahust. Samas Euroopa Liidus moodustab autovedu enam kui 70% kogu maismaa-kaubaveost. Seega raudteel on Eesti kaubaveo osakaal tunduvaltsuurem, kui teistes Euroopa riikides. Maanteel ja raudteel veetavad kaubagrupid jaotuvad – üle 90% raudteelveetavatest kaupades on keemia- ja naftatooted ning põlevkivi, maanteeveol domineerivad puisteained (kaevandus- ja karjääritoore),
puit, põllumajandus tooted ja toit (kokku 70% kaupadest). Maantee ja raudtee vedusid vastandada ei ole otstarbekas ega vajalik. Mõlemal on oma koht ja loomulik arengutee. Arvestada tuleb, et üle 80% veoteenuse müügi mahust liigub maanteedel.

Esindusorganisatsioonid ELEA ja peamiselt Eesti siseriiklikule kauba- ja reisijateveole (sh rahvusvaheliselereisijateveole) keskendunud ettevõtjaid esindav Auteettevõtete Liit  pöördusid Vabariigi Valitsuse ning asjaga seotud ministeeriumite poole ettepanekutega. Ettevõtteid ühendavad esindusorganisatsioonid juhtisid ühiselt tähelepanu vajadusele arvestada ka transpordi- ja logistikasektori arengu ning konkurentsivõimelise keskkonna loomisega.

Ettepankute põhisisuks oli:

  • lubada Eesti teedele pikemad ja raskemad autorongid (20,75 m ja 60 t ning 25,25 m ja 60t), et saavutada puhtam elukeskkond, suurendada transpordisektori efektiivsust ja konkurentsivõimet ning vähendada liikluskoormust ja parandada elukeskkonda.
  • tagada teedetaristu järjepidev arendamine, et tagada Eesti majanduse konkurentsivõime, suurendada liiklusohutust ning vähendada ääremaastumist luues võimalusi eluks igaks Eestimaa nurgas.

Vaata lisaks:

Juhtide puudus on transpordisektori erialaliitude ühine mure

Kõik transpordisektori erialaliidud on nii varem kui viimastel kuudel tegelenud veokijuhtide järelkasvu probleemi võimalike lahenduste otsimisega. Võimalikud lahendused olid aruteluks septembris ERAA kokku kutsutud ümarlaual, kus osalesid erialaorganisatsioonid, koolitusettevõtted ja -asutused ning riigiasutuste esindajad. Välja käidi pakett erinevad ettepanekuid (täpsemalt saab lugeda ajakirja Transport ja Teed viimasest numbrist). Jätkutegevusena on oluline, et nendest tegevustest sünniks tegevuskava koos eestvedajate kokkuleppimisega. Autoettevõtete Liit on andnud valmisoleku vedada eest töötasu ja töösuhete teemat ning kokkuleppel ka mõnd teist strateegilist suunda, näiteks ameti populariseerimine.

Kohtumisel Töötukassaga kaardistasime juhtide koolituse ja tööjõuvahendusega seotud koostöövõimalusi ja -tegevusi ja leppisime kokku Töötukassa tutvustava seminari läbiviimise transpordi sektori ettevõtetele, kus anda ülevaade Töötukassa võimalustest töötajate leidmiseks.

Detsembri keskpaigas toimus ka MKM, EMTA, ERAA, AEL ja ELEA ümarlaud „Autojuhtide töötasu maksustamise probleemid“. Ümarlaul pakuti ERAA poolt Soome eeskujul ühe võimaliku lahendusena välja, et peatöövõtjad kontrolliksid alltöövõtjate maksukäitumist. See ettepanek laiemat toetust ei leidnud, kuna järelevalve ülesanne on riigi vastavatel ametkondadel. Autoettevõtete Liidu poolt pakkusime küsimusega tegelemiseks välja kaks konkreetset tegevust:

  1. taastada veoseveo üldtöökokkuleppe;
  2. koos käitumisteadlaste riigiasutuste ja erialaliitudega viia läbi nügimise pilootprojekt, mille abil püüda suunata ettevõtjad ja töötajaid töötasumaksude maksukuulekuse suurendamisele.

Kohtumisel otsustati, et AEL eestvedamisel tehakse tööandjate liitude esindavuse päring Maksu- ja Tolliametile. ERAA valmistab ette  liitude ühiseausa töötasu maksmise memorandumi projekti.

Palgaanalüüs: viiendik veoautojuhtidest teenib alla töötasu alammäära

Maksu- ja Tolliameti esindaja andis AEL juhatusele ülevaate veoseveo ja sõitjateveo 2022 II poolaasta ja III kvartali palgaanalüüsist. Analüüsi kohaselt ca 30% veoseveo ettevõtetest maksab ja ligi 20% veoautojuhtidest saab ametiliku statistika järgi töötasu vähem kui on töötasu alammäär (so 654 eurot kuus). Veoautojuhtide mediaanpalk oli 2022. aasta juulis 1209 ja keskmine palk 1373 eurot. Hinnanguline maksukahju on 2022. aastal 6,4 miljonit eurot. 

Sõitjatveo sektoris on maksab alla kollektiivleppe töötasu alammäära (so 1200 eur) üle poole ettevõtetest ja alla selle määra saab palka ligi 20% bussijuhtidest. Ehk sektori töötasu alammäärast madalamat tasu maksavad pigem väikesed ettevõtted. 2022. aasta septembris oli bussjuhtide mediaanpalk 1532 eur (Harjumaal 1655 eur) ja keskmine palk 1585 eur (Harjumaal 1670 eur). Hinnanguline maksukahju on ca 0,7 miljonit eurot.

Maksukuulekuse parandamiseks (ümbrikupalga mittemaksmine) pakuti AEL juhatuse poolt järgmised ettepanekud:

  • Suurendada EMTA järelevalvet
  • EMTA võiks avalikus vaates kuvada mitte ainult võrdlust sektori keskmise palgatasemega, vaid tuua välja ka vastavad konkreetse palganumbrid
  • Maksukuulekuse ja maksuasjade korrasoleku hinnanguid saab ettevõtja ise teiste ettevõtete ja laiema avalikkusega jagada, ent leiti, et need näitajad võiksid olla automaatselt avalikud
  • Kehtestada nõue, et riigihanketel peab olema maksuasjade korrasoleku hinnang korras
  • Otsida võimalusi EMTA, AEL ja ülikoolide koostöös ausa töötasu maksmisele suuantud sotsiaalse nügimise katseprojekti läbiviimiseks.

ELEA, ERAA ja AL ühispöördumine pikemate ja raskemate autorongide kasutamiseks Eestis

Eesti ekspedeerimise ja logistikateenuste pakkujaid ja autovedajaid ühendavad organisatsioonid (ELEA, ERAA ja AL) tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ühispöördumise. Pakkusime välja ettepaneku algatada poliitikamuudatused võimaldamaks pikemate ja rakemate autorongide (20,75 m ja 25,25 m täismassiga kuni 60 tonni) kasutamist Eestis.

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 näeb ette suurendada transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendades seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendades selle keskkonnajalajälge ning muutes taristul liiklemise ohutumaks. Arengukava kohaselt peab vähenema transpordisektori CO2 heide aastaks 2035 ligi 40% võrreldes 2019. aastaga.

Eesti on võtnud ambitsioonika plaani kliimaeesmärkide saavutamisel, mis nõutab kogu ühiskonna, sh erinevate ettevõtlussektorite, ühist pingutust. Eesti transpordi ja liikuvuse poliitika arengukava ei eesmärgista riigi ootuseid maanteetranspordi sektori toimimise tõhususele ja panusele kliimaeesmärkide saavutamisse. Sektori esindusorganisatsioonid peavad oluliseks sektori rolli määratlemist nendes küsimustes ning koostööd riigi ja teiste partneritega seatud sihtide saavutamiseks.

Autoveosektori konkurentsivõime tõstmiseks nii Eestis kui rahvusvaheliselt, panustades samal ajal kliimaeesmärkide ja transpordisektori keskkonnatõhususe saavutamise eesmärki on lihtsasti rakendatavaks meetmeks tõstmaks Eesti teedel pikemate ja raskemate autorongide kasutamise lubamine.

Pikemad ja raskemad autorongid mahutavad 30-40% rohkem kaupa. Muudatuse rakendamisel väheneb autorongide läbisõit ligikaudu 41 miljonit kilomeetrit aastas, mis tähendab ligikaudu 106 kt CO2 heitme vähenemist ühes aastas. Pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevõtt toob kaasa üldise liiklustiheduse vähenemise õhukvaliteedi paranemise ja mürataseme languse ning ka suurema liiklusohutuse.

Muudatuse rakendamine aitab kaasa Eesti transpordisektori üldisele konkurentsivõime ja kulutõhususe kasvule, vähendades näiteks ümar- ja hakkpuidu veos 10 a jooksul kulusid ligikaudu 122 miljoni euro ulatuses. Eesti lähiriikides on (nt Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa jt) on pikemad moodulveokid teedele lubatud.

Nii Eestis kui Euroopas on üha süvenev veokijuhtide puudus. Meie ettepaneku kohane poliitikamuudatus aitab juhtide puudust leevendada, kuna selliste autorongide puhul teeb kaks juhti ära kolme juhi töö ehk autojuhtide puudus leeveneb ühe kolmandiku võrra.

Vaata lisaks:

 

Autoettevõtete Liidu üldkogu pani paika tegevussuunad

6. septembril 2022 toimus Autoettevõtete Liidu üldkogu, kus pandi paika järgnevate aastate prioriteetsed tegevussuunad. Alates septembrist alustas liidu tegevjuhina Kersten Kattai.

Üldkoosolekul kinnitati Liidu tegevuskava 2022-2026. Kersten Kattai tõi välja: „Liidu tegevuse nurgakivi on veonduse tegevusalal ausa konkurentsikeskkonna kujundamisse panustamine. Soovime järgnevatel aastatel saavutada olukorra, kus Autoettevõtete Liit on transpordisektori poliitika kujundajatele ja rakendajatele esmaseks partneriks ja valdkondlikuks kompetentsikeskuseks. Liit soovib võtta aktiivse rolli transpordisektori tulevikuarengute ja väljakutsete sõnastamises ja nendega seotud ettepanekute tegemisel. Konkreetsematest tegevustest on lähiaastatel olulised näiteks kaasaaitamine veoauto- ja bussijuhtide ameti populariseerimisele, nende töötasu tõusule ja töösuhete kvaliteedi kasvule, mis aitaks kaasa juhtide puuduse leevendamisele. Samuti kaasaaitamine sõidukite masside ja mõõtmete muutmise poliitikamuudatuse jõustumisele saavutamaks lubatud täismass 60 tonni ja autorongi pikkus 20,75 meetrit. See muudatus toetaks riigi kliimapoliitika eesmärke, kuna väheneb CO2 heide ja suurendab maanteetranspordi kuluefektiivsus.“ „Liidu siseselt on oluline kujundada  liikmete pikaajaline nägemus  ja ettepanekud majanduskeskkonna uute suundumuste suhtes arvestades toimuvat energia-, digi- ja innovatsioonipööret“, sõnas Kattai.

Üldkoosoleku otsuse kohaselt jätkavad liidu juhatuses Andrei Mända (president), Andrus Laul, Meelis Lippe, Ago Vingissar, Kaupo Nõmmemees ja Indrek Halliste.

Üldkogul muudeti liikmemaksu kogumise arvestust. Alates 2023. aastast  suureneb liikmemaksu baasosa määr 350 eurolt 385 eurole ja sõidukite arvust sõltuv osa 20 eurolt 21 eurole ning seda suurendatakse igal aastal 1 euro võrra.

Autoettevõtete Liit on transpordisektori erialaliit, mis ühendab veonduse valdkonnaga seotud ettevõtjaid. Liit soovib igakülgselt kaasa aidata veonduse arendamisele, koondades ja esindades ettevõtjate ühishuvi veondusalastes ja majanduspoliitilistes küsimustes suhetes avaliku sektori ja kõigi teistega osapooltega.