Transpordiamet annab vedajatele teada, et ÜTS §-ga 34 pandud avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstakse kommertsliiniveo vedajatele hüvitist perioodil 8. september 2019. a kuni 31. detsember 2023. a. kehtinud liiniloa alusel osutatud veoteenuse eest. Hüvitist makstakse põhjendatud nõuetest 50% saamata jäänud piletitulust (nullpiletid vastava täishinnaga piletite summast).

Eelteade on informatiivne kavatsetavast hüvitamise alustamisest ja peale vastavate käskkirjade allkirjastamist edastatakse täpsemad juhised hüvitamise taotluste vormistamise ja esitamise tingimuste kohta.

Euroopa Kohtu lahendiga (C-614/20) tunnistati ühistranspordiseaduse § 34 (kohustus tasuta vedada teatud kategooria sõitjaid) Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks. Euroopa Kohtu 08. septembri 2022. a otsuse kohaselt tuleb vedajale maksta hüvitist teatud sõitjate tasuta vedamise kohustuse panemisel. Kehtiv ÜTS § 34 on Euroopa Liidu õigusega vastuolus, kuna sõnaselgelt välistab vedajale hüvitise maksmise.

Tulenevalt nimetatud kohtuasjast ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel, sätestatud avaliku teenindamise kohustuse panemist ja sellega kaasnevat hüvitise maksmist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Transpordiametis ettevalmistamisel vastavad käskkirjad.

26. jaanuaril toimus 2023. a autovedajate aastakonverents, kus teemadeks olid autojuhtide puudus, pikemad ja raskemad veokid, maanteetranspordi arenguküsimused rohepöörde tegevuskeskkonnas ja digitaliseerimine. Korraldajatel sõnul oli konverentsil viimaste aastate suurim osalejate arv, mis näitab, et käsitletud on vedajate jaoks tõeliselt aktuaalsed.

AELi juhatuse liige Andrus Laul tegi ettekande, kus tutvustas praktilisi kogemusi 25 m veokitega sõitmisel ja tõdes, et nende kasutamine Eestis on reaalselt võimalik. Soome Transpordiameti esindaja Otto Lahti jagas kogemusi pikemate veokite kasutuselevõtmisest Soomes. Ta tõdes oma ettekandes, et sellel on suured positiivsed mõjud keskkonnale (18% vähem CO2-te) ja majandusele (ligi 800 milj vähem läbitud kilomeetreid ning ligi 10 000 vähem autojuhti). Ka ei ole pikemad veokid toonud Soomes kaasa rohkem ega raksemate tagajärgedega liiklusõnnetusi.

AEL ettepanekud maanteetranspordi arendamiseks

AEL tegevjuht Kersten Kattai tegi sissejuhatuse erakondade esindajate debatti rõhutades vajadust kavandada senisest paremini maanteetranspordisektori arenguid, milleks tuleks:

1. avada transpordi- ja liikuvuse arengukava ning kavandada selles sihid ja tegevused maanteetranspordi arendamiseks;
2. lubada Eesti teedele pikemad ja raskemad autorongid pikkusega 20,75 ja 25,25 m ning 60 tonnise täismassiga;
3. arendada järjepidevalt maanteetranspordi taristut (nutikad 2+2 teed, lisaparklad põhimaanteede suuremate linnade piiridesse -maanteede äärde, kvaliteetsed kõrvalmaanteed, elektriautodele/-veokitele laadimisjaamade taristu väljaehitamine jt. Lisaks tuleks vältida olukorda, kus teede investeeringud on iga-aastase riigieelarve strateegia kauplemise objekt.

Erakondade esindajate debatis tõdeti vajadust maanteetranspordi arenguid paremini kavandada. Peaaegu üksmeelsed oldi, et pikemad ja raskemad veokid tuleks Eesti teedele lubada.

Kersten Kattai osales aruteluringis koos ELEA (Herkki Kitsing) ja ERAA (Tiit Parik) esindajate ning Transpordiameti peadirektoriga (Priit Sauk). Arutelus tõdeti vajadust tugevdada erialaorganisatsioonide ja riigi partnerlust koosloomelisel poliitikakujundamisel. Samuti vajadust vaadata üle maanteetranspordi arengud riiklikes arengudokumentides ja muuta õigusakte, et need võimaldaks pikemate ja raskemate veokite kasutamist.

Veokijuhtide puuduse lahendamine vajab ühiseid jõupingutusi

AEL liikme Autosert esindaja Lenno Põder andis põhjaliku ülevaate veokijuhtide järelkasvust. Kui jätkub tänane trend, siis uuringute kohaselt on 2026. aastal Euroopas puudu üle 2 miljoni veokijuhi. Peamised kitsaskohad veokijuhtides põuas on ligipääsetavus (vanuse alampiir, kulud ametiõppele) ja ameti atraktiivsus (vähe noori ja naisi). Viimasele aitab kaasa ameti propageerimine. Auroserti veokijuhi koolituse vilistlaste uuringust selgus, et enam kui pooled veokijuhi ametikoolituse läbinutest ei tööta kaks aastat hiljem veokijuhina. Teine amet valiti valdavalt väikese töötasu, pideva kodust eemaloleku ja halva töökeskkonna pärast. Kaks kolmandikku küsitlusele vastanutest leidis, et noorte veokijuhiks hakkamiseks peaks olema parem palk.

Viljandi kutseõppekeskuse juht Tarmo Loodus rõhutas sektori ettevõtjate ja katusorganisatsioonide vastutust ameti propageerimisel ja tõi välja vajaduse ettevõtjate ning haridus-ja teadusministeeriumi koostöös suurendada vastuvõttu veoauto juhi ja bussijuhi ametiõppe erialale ja eraldada selleks täiendavat ressurssi.

Vaata ka Aastakonverentsi pildigaleriid.

Autoettevõtete Liit sõnastas ettepanekud ühistranspordi kasutamise positiivse trendi jätkumiseks ning ühistranspordi arendamiseks 2023+, mida on tutvustatud erakondade fraktsioonide esindajatele. Kohtumised jätkuvad käesoleva aasta alguses. Tehtud ettepanekud on sobilikumad valitsemis- kui valimisprogrammi, sest ükskõik milline on valimiste järgne koalitsioon, need väljakutsed vajavad lahendamist.

Eesti on seadnud eesmärgiks suurendada inimeste liikumist ühistranspordiga, vähendada autostumist ja saavutada puhtam elukeskkond. Kütusehinna tõus on toonud inimesed kasutama enam ühistransporti.Ühistransport vähendab ökoloogilist jalajälge kulutades vähem kütust kui autodega sõitmine. Väiksem kütuse tarbimine säästab loodust ja rahakotti. Vähem CO2-e õhku paiskamist toob kaudselt alla ka elektrihinda. Oodatava majanduslanguse olukorras on nii tööl käivatel inimestel, õpilastel kui vanemaealistel ühistranspordi kasutamine tasukohaseim viis igapäeva liikumiseks. Eesti inimesed kulutavad isikliku sõidukiga tööl käimiseks enam kui 400 miljonit eurot aastas.

Ühiskondlike muutuste trend on inimeste igapäevase toimeruumi (so töö-, õpi-, teenusrände) suurenemine. Vaatamata linnastumisele elab enam kui pool miljonit Eesti elanikku väikelinnalistes ja maapiirkondades. Ligi 24% linnades ja 61% maapiirkondades elavate inimeste töökoht ei asu tema elukohaga samas kohalikus omavalitsuses ehk eaapiirkondades elab pool miljonit inimest, kellest ca 300 000 käib tööl oma elukoha omavalitsusest kaugemal. Maakondade bussiliinidel tehakse aastas üle 20 miljoni sõidu. Seega maakondade bussiliine kasutajate hulk on suur, kuid selle laiendamise potentsiaal veelgi suurem.

Ühistranspordi kasutajate hulga suurenemise positiivse trendi jätkumiseks on vajalikud poliitilise otsustustasandi valikud lühemas ja pikemas perspektiivis. Selleks esitas Autoettevõtete Liit omapoolsed ettepanekud:

1. Mugava, kiire ja tulevikukindla ühistranspordi arendamine maakondliku ühistranspordi liinimahte suurendades ja liine korrigeerides vastavalt tegelikule transpordivajadusele, mis tagaks kiired ja mugavad ühendused ning rrinevate ühistranspordiliikide kasutamise mugav integreerimine.
2. Välja töötada struktuurne lahendus maakondliku ühistranspordi jätkusuutlikuks finantseerimiseks.
3. Ühistranspordikeskuste võimekuse koondamine ühtseteks keskusteks. See loob paremad eeldused liinivõrgu korrastamiseks ning samas hoiaks kokku ka administreerimise kulu.
4. Suurendada bussijuhtide töötasu, alandada vanusepiiri ja suurendada kliendisuhtluse automatiseeritust digivahendite kaudu.

Loe lisaks:

Autoettevõtete Liidu ettepanekud ühistranspordi arendamiseks 2023+

Kõik transpordisektori erialaliidud on nii varem kui viimastel kuudel tegelenud veokijuhtide järelkasvu probleemi võimalike lahenduste otsimisega. Võimalikud lahendused olid aruteluks septembris ERAA kokku kutsutud ümarlaual, kus osalesid erialaorganisatsioonid, koolitusettevõtted ja -asutused ning riigiasutuste esindajad. Välja käidi pakett erinevad ettepanekuid (täpsemalt saab lugeda ajakirja Transport ja Teed viimasest numbrist). Jätkutegevusena on oluline, et nendest tegevustest sünniks tegevuskava koos eestvedajate kokkuleppimisega. Autoettevõtete Liit on andnud valmisoleku vedada eest töötasu ja töösuhete teemat ning kokkuleppel ka mõnd teist strateegilist suunda, näiteks ameti populariseerimine.

Kohtumisel Töötukassaga kaardistasime juhtide koolituse ja tööjõuvahendusega seotud koostöövõimalusi ja -tegevusi ja leppisime kokku Töötukassa tutvustava seminari läbiviimise transpordi sektori ettevõtetele, kus anda ülevaade Töötukassa võimalustest töötajate leidmiseks.

Detsembri keskpaigas toimus ka MKM, EMTA, ERAA, AEL ja ELEA ümarlaud „Autojuhtide töötasu maksustamise probleemid“. Ümarlaul pakuti ERAA poolt Soome eeskujul ühe võimaliku lahendusena välja, et peatöövõtjad kontrolliksid alltöövõtjate maksukäitumist. See ettepanek laiemat toetust ei leidnud, kuna järelevalve ülesanne on riigi vastavatel ametkondadel. Autoettevõtete Liidu poolt pakkusime küsimusega tegelemiseks välja kaks konkreetset tegevust:

1. taastada veoseveo üldtöökokkuleppe;
2. koos käitumisteadlaste riigiasutuste ja erialaliitudega viia läbi nügimise pilootprojekt, mille abil püüda suunata ettevõtjad ja töötajaid töötasumaksude maksukuulekuse suurendamisele.

Kohtumisel otsustati, et AEL eestvedamisel tehakse tööandjate liitude esindavuse päring Maksu- ja Tolliametile. ERAA valmistab ette  liitude ühiseausa töötasu maksmise memorandumi projekti.

Eesti ekspedeerimise ja logistikateenuste pakkujaid ja autovedajaid ühendavad organisatsioonid (ELEA, ERAA ja AL) tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ühispöördumise. Pakkusime välja ettepaneku algatada poliitikamuudatused võimaldamaks pikemate ja rakemate autorongide (20,75 m ja 25,25 m täismassiga kuni 60 tonni) kasutamist Eestis.

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 näeb ette suurendada transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendades seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendades selle keskkonnajalajälge ning muutes taristul liiklemise ohutumaks. Arengukava kohaselt peab vähenema transpordisektori CO2 heide aastaks 2035 ligi 40% võrreldes 2019. aastaga.

Eesti on võtnud ambitsioonika plaani kliimaeesmärkide saavutamisel, mis nõutab kogu ühiskonna, sh erinevate ettevõtlussektorite, ühist pingutust. Eesti transpordi ja liikuvuse poliitika arengukava ei eesmärgista riigi ootuseid maanteetranspordi sektori toimimise tõhususele ja panusele kliimaeesmärkide saavutamisse. Sektori esindusorganisatsioonid peavad oluliseks sektori rolli määratlemist nendes küsimustes ning koostööd riigi ja teiste partneritega seatud sihtide saavutamiseks.

Autoveosektori konkurentsivõime tõstmiseks nii Eestis kui rahvusvaheliselt, panustades samal ajal kliimaeesmärkide ja transpordisektori keskkonnatõhususe saavutamise eesmärki on lihtsasti rakendatavaks meetmeks tõstmaks Eesti teedel pikemate ja raskemate autorongide kasutamise lubamine.

Pikemad ja raskemad autorongid mahutavad 30-40% rohkem kaupa. Muudatuse rakendamisel väheneb autorongide läbisõit ligikaudu 41 miljonit kilomeetrit aastas, mis tähendab ligikaudu 106 kt CO2 heitme vähenemist ühes aastas. Pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevõtt toob kaasa üldise liiklustiheduse vähenemise õhukvaliteedi paranemise ja mürataseme languse ning ka suurema liiklusohutuse.

Muudatuse rakendamine aitab kaasa Eesti transpordisektori üldisele konkurentsivõime ja kulutõhususe kasvule, vähendades näiteks ümar- ja hakkpuidu veos 10 a jooksul kulusid ligikaudu 122 miljoni euro ulatuses. Eesti lähiriikides on (nt Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa jt) on pikemad moodulveokid teedele lubatud.

Nii Eestis kui Euroopas on üha süvenev veokijuhtide puudus. Meie ettepaneku kohane poliitikamuudatus aitab juhtide puudust leevendada, kuna selliste autorongide puhul teeb kaks juhti ära kolme juhi töö ehk autojuhtide puudus leeveneb ühe kolmandiku võrra.

Vaata lisaks:

• ELEA, ERAA ja AL ühispöördumine MKM poole (13.10.2022)