Pikemate (20,75 m ja 25,25 m) ja raskemate (60 t) veokite kasutusele võtmine võimaldab samaaegselt tõsta transpordi efektiivsust ja vähendada maanteetranspordisektori heidet 10% võrra. 

Eesti kliimaeesmärgid on väga ambitsioonikad. Transpordisektorist tuleb 16% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitest, mis on ligikaudu 2300 kt CO2 ühes aastas. Eesti riik on liikuvuse arengukavas seadnud sihiks, et 2035. aastaks peab see vähenema ligikaudu 30% võrra 1700 kt tasemele. Koostatava kliimaseaduse, Euroopa Liidu uute regulatsioonide ja sektori koostatud teekaardi kohaselt kasvab see ambitsioon veelgi.

Tegelik pilt on aga, et transpordisektori emissioon on viimasel kümnendil püsinud umbes samal tasemel. Juba kavandatud meetmed panevad maanteetranspordile suure maksukoormuse. Käesoleva aasta kevadel hakkab tõusma diisliaktsiis, paari aasta pärast rakendub transpordis CO2 kaubandus, samuti tõstab kütuse hinda lisanduvad nõuded kütuste biokomponendi osakaalule.

Maanteevedude sektor kaotab konkurentsivõimet

Eesti maanteevedude sektor on kaotamas oma konkurentsivõimet. Välisvedajad kaotavad töömahtu Leedu ja Poola vedajatele. Nii sise- kui välisvedajad on pidanud leppima nii madalate veohindadega, et järjest tulevad pankrotid.

Eesti majandus ja koos sellega kaupade eksport eksport on vabalanguses juba kolmandat aastat. Logistilises mõttes oleme Euroopa ääremaa. Meie tööstuse toodetavate kaupade hinnast moodustab olulise osa transpordikulu nii sisevedudel kui ka kaupade Euroopasse vedamisel.

Sektor ei näe võimalust CO2 vähendamiseks veelgi makse tõstes, sest see ei anna surmahoopi mitte ainult maanteevedajatele, vaid ka Eesti kaupade konkurentsivõimele. Seega peame otsima kulutõhusaid meetmeid, mis samaaegselt parandaks veondussektori keskkonnamõju kui ka tõstaks selle konkurentsivõimet.

Lahendusi ei pea kaugelt otsima. Skandinaavias on juba enam kui paarkümmend aastat lubatud kasutada palju suurema täismassiga ja pikkusega autoronge. Euroopa Liit on vähehaaval lubamas ka nende euroopaülest kasutamist. Alates käesolevast aastat lubab ka Läti riik oma põhiteedel kasutada 25,25 m ja 60 täismassiga autoronge.

Veondussektori organisatsioonid on riigi poliitikakujundajatele ja otsustajatele järjepidevalt teinud ettepanekuid lubada tõhusamad veokid ka Eestimaa teedele. Nüüd, kliimaseaduse aktualiseerimisel on need ettepanekud lõpuks arutada võetud. Nendel aruteludel on seatud kahtluse alla tõhusamate veokite CO2 heite vähendamise potentsiaal. Seepärast avame vastava analüüsi lähtekohti ja tulemusi täpsemalt. Loomulikult on kõigil osapooltel, näiteks teisi eeldusi kasutades, võimalik oma arvutused esitada.

60 tonnise täismassi võimaldamine metsaveo sektoris

Eestis keskmine puidu raiemaht on 11 miljonit tihumeetrit aastas. Selle vedamiseks täna lubatud 52 tonniste autorongidega tuleb läbida 54 miljonit kilomeetrit (sh on arvestatud RMK ja erasektori tegeliku keskmise veokaugusega).

Tõstes lubatava täismassi 60 tonnile väheneks läbisõit 43,5 miljonile kilomeetrile. Seega väheneb läbisõit 10,5 miljonit kilomeetrit aastas. Metsaveokite keskmine kütusekulu (arvestades, et pool sõitu on täislastis ja poolt tühjalt) on 50 l/ 100 km. Ühe liitri diislikütuse põlemisel tekib 2,6 kg süsihappegaasi. Seega tõstes autorongide täismassi 52-lt tonnilt 60-le tonnile on võimalik vähendada C02 emissiooni 13,7 kt. Kasutades sellised veokikoosseise ka hakkpuidu veol oleks lisaks veel võimalik vähendada 3 kt C02 ühes aastas.

Eeltoodud näide ja C02 vähenemine 16,7 kt ühes aastas käib vaid metsaveo sektori kohta. Tegelikult kasutatakse 52 t ja täishaagisega veokeid eriveolubade statistika kohaselt ligikaudu veerandil juhtudel muudeks vedudeks. Teadmata täpselt, milliseid vedusid nende veokitega tehakse, saab laias laastus lisaks metsaveo sektorile lisada veel 25% emissiooni vähenemist ehk kokku ligikaudu 20 kt CO2 aastas.

EMS 25,25 m autorongide võimaldamine

Arvutus lähtub* vaid Tallinn-Ikla, Tallinn-Tartu, Tallinn-Jõhvi ja Tallinna ringtee-Paldiski veosuundadest. Lubatud suundade laienemisel mõju kindlasti kasvaks. Nendel teedel läbivad veokid aastas 238 miljonit kilomeetrit. Kui nendel marsruutidel läheks EMS (25,25 m) koosseisudele 35% veostest ja 65% jääks tavalistele 18,75 veokitele, siis väheneks läbisõit 29,4 miljonit kilomeetrit aastas. Arvestades veokite keskmiseks kütusekuluks 30 l/ 100 km kohta oleks CO2 emissiooni vähenemine 23 kt aastas.

Seega eeltoodud eelustel oleks tõhusamate autorongide kasutusele võtmiseks maanteevedude heite vähenemine ligukaudu 43 kt CO2 aastas. Arvestades, et raskeveokite heide kokku on u 400 kt C02 aastas, siis see oleks märkimisväärne, ligi 10% osakaaluga KHG heite vähenemine. Kusjuures meede suurendab samaaegselt maanteeveosektori efektiivsust ja tootlikkust. Soodsam veohind aitaks kaasa nii veoettevõtete kui ka Eesti kaupade hinna konkurentsivõimele.

Isegi kui arvestada kulupoolde juurde investeeringud veokiparki ja teedetaristu tugevdamisse oleks meede kulutõhus ehk C02 vähendamisele ei pea peale maksma. Sellised kulutõhusaid meetmeid on varasemate uuringute kohaselt transpordis üksikud ja need pigem inimeste liikumisega seotud.

Kersten Kattai, Autoettevõtete Liidu tegevjuht

*arvutused tuginedes Transpordiameti andmetele