Tööandjad soovivad tõsta bussijuhtide alampalga 800 eurole

Autoettevõtete Liit esitas Transpordi-ja Teetöötajate Ametiühingule ettepaneku bussijuhtide alapalga tõstmiseks 800 eurole, mis on praegu kehtivast bussisektori alampalga määrast 12,5% võrra suurem.

Sektori laiendatud üldtöökokkuleppe sõlmimine tähendaks täistööajaga töötavale bussijuhile nii avalikul kui kommertsliiniveol minimaalset palgataset alates 800 eurost.

Muudatus võimaldab viia bussijuhtide alampalga sektori-üleselt ühtsele tasemele ning luua sellega tingimused võrdväärseks konkurentsiks. Ühtlasi kindlustab alampalga tõus bussijuhte arvestatava miinimumtasuga, millele omakorda lisanduvad täiendavad tasud vastavalt tehtud tööle.

Sektori alampalga määr on ettepaneku kohaselt kohustuslik kõigile riigisisesel avalikul ja kommertsliiniveol töötavatele tööandjatele ning töövõtjatele

1. märtsist saab ümarpuitu kuni 52 tonnise täismassiga vedada aastaringselt

Detsembri lõpul allkirjastas majandus- ja taristuminister Urve Palo määruse, millega muudetakse „Teede- ja sideministri 01.09.1999 määruse nr 50 „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord“ ning teede- ja sideministri 21. 05.2001 määruse nr 51 “Suuremõõtmelise ja/või raske¬kaalulise autoveo eeskiri“ sätteid.

Muudetud määruste alusel lubatakse alates 1. märtsist 2015 vedada ümarpuitu 48 ja 52 t täismassiga autorongidega lühiajaliste ja pikaajaliste erilubade alusel aastaringselt.
Selline vedu on võimalik üksnes kindlaksmääratud tehnilistele nõuetele vastavate sõidukitega Maanteeameti veebilehel märgitud teedevõrgul. Autorongi liikumine on reaalajas ja salvestatuna nähtav Maanteeametile, kohalikele omavalitsustele ja riikliku järelevalve tegijatele. Teid, mis ei ole Maanteeameti veebilehele kantud lubatud veoteena, on võimalik kasutada tee omaniku või haldaja eriloa olemasolul.

Paralleelselt määruse jõustamisega allkirjastati koostöömemorandum, millega osapooled Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Autoettevõtete Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Erametsaliit kinnitavad oma ühist huvi head usus edendada koostööd ümarpuidu veo võimaldamisel ja teostamisel, massipiirangutest kinnipidamisel, teedevõrgu säästmisel, puidutööstuse konkurentsivõime tõstmisel ja ausa konkurentsi tagamisel.

Aastaringne ümarpuidu vedu 52 tonniga saab reaalsuseks

4. novembril saatis MKM kooskõlastusringile määruse nr 50 „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord“ ning määruse nr 51 “Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ muutmise eelnõu.

Eelnõuga lubatakse vedada ümarpuitu aastaringselt kuni 52 t täismassiga autorongidega lühiajaliste ja pikaajaliste erilubade alusel. Vedu teostatakse kindlaksmääratud tehnilistele nõuetele vastavate 6 ja 7 teljeliste sõidukitega Maanteeameti veebilehel märgitud teedevõrgul.

Autorongi liikumine on reaalajas ja salvestatuna nähtav Maanteeametile, kohalikele omavalitsustele ja riikliku järelevalve tegijatele. Nende teede kasutamine, mis ei ole Maanteeameti veebilehele kantud lubatud veoteena, on lubatud tee omaniku või haldaja eriloa alusel.

Regulatsiooni kehtestamise nimel on ettevõtjaid ühendavad organisatsioonid Autoettevõtete Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Eesti Erametsaliit teinud aastaid jõupingutusi.

Korduvalt ja korduvalt on tõestatud avalikule sektorile, kui oluline on tõsta puidusektori logistikaahela konkurentsivõimet, võimaldades kasutada moodsaid paljuteljelisi (6 ja 7 telge) ja teedesõbralikke veovahendeid efektiivselt, leevendades kehtivat ebamõistlikku massipiirangut (lubatud kogumassi 44 t).
Massipiirangu  muutmisega väheneb veetavate koormate arv, summaarne läbisõit ja tühisõidud.
Ümarpuidu veol  suurendatakse täismassi tõstmisega oluliselt konkurentsivõimet, võrreldes selliste riikidega nagu Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Läti, kus puiduvedudel on juba lubatud kasutada märksa suuremate täismassidega autoronge.

Kaubavedude konkurentsivõime kasv toetab omakorda maapiirkondade arengut, seda eriti metsasektoris ja põllumajandussektoris.

Riigikogu esimees ja majandusminister kohtusid liidu liikmetega

9. juunil toimus Autoettevõtete Liidu korraline üldkoosolek. Valiti president ja juhatus ning kinnitati majandusaasta aruanne. Külalistena osalesid Riigikogu esimees Eiki Nestor ja majandusminister Urve Palo.

Vabas õhkkonnas toimunud arutelul räägiti transpordisektori probleemidest ja pakuti välja mõistlikke lahendusi edasiseks arenguks.

Kõne all olnud teemad puudutasid riigihankeid, teede kasutamist ja rahastamist, rongi- ja bussiliikluse arendamist, alternatiivkütuseid, sotsiaaldialoogi, auto- ja bussijuhtidele makstavat lähetusraha, kolmanda sektori koostööd avaliku sektoriga.

Palo nentis, et peab väga oluliseks sisulist diskussiooni ettevõtjaid esindavate organisatsioonidega ja soovib neid senisest märksa enam sektorit puudutavate seaduseelnõude väljatöötamise protsessi kaasata.

Parema palga nimel peaks ametiühing ettevõtjatega koostööd tegema

Autoettevõtete Liidu bussiveo sektsioon  arutas Riikliku Lepitaja ettepanekut bussijuhtide palgamiinimumi tõstmiseks alates 01. jaanuarist 2014.

Tegemist on Autoettevõtete Liidu ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud alampalga leppega, mis laieneb kõigile sektori avaliku ja kommertsliiniveoga tegelevatele ettevõtjatele ja nende töötajatele.

Üldtöökokkuleppega kehtestatud palgamiinimum on tase, millest väiksema töötasu maksmine on keelatud. Lisaks kehtivad paljudes suuremates ettevõtetes oma sisemised kollektiivlepingud.

Bussiettevõtete juhid tõdesid, et bussijuhtide palga tõstmine on vajalik  ja  miinimumtasu viimine tasemeni, mis algab 1000st eurost, oleks vajalik. Siiski lükkasid ettevõtjad tagasi Riikliku Lepitaja ettepaneku ega tõsta tagasiulatuvalt sektori palgamiinimumi.

Selle otsuse üheks ajendiks on, et osapoolte vahel sõlmitud ja sektorile  laiendatud üldtöökokkulepe ei täida oma eesmärki ning tema põhimõtted ei ole rakendunud. Riigihangete võitmiseks ja turul eelise saamiseks on süvenemas  tendents, et bussijuhtidele makstakse ametlikult kehtivat miinimumpalka, kuid juhid võetakse tööle käsunduslepingutega või vormistatakse näiteks 0,5 koormusega, tegelikke töötunde arvele ei võeta. Tööinspektsiooni hinnangul ei võimalda kehtiv seadusandlus vajaliku kontrolli teostamist ettevõtetes.

Antud olukorraga ei ole Autoettevõtete Liidu liikmed rahul, sest näevad ebapiisava kontrolli tulemusena ohtu oma konkurentsivõimele.

Teiseks ajendiks on, et avalikul liiniveol kasutatava hinnaindeksi süsteem, mille alusel kulud vedajale kompenseeritakse aastase viivitusega, ei kata ettevõtjate üldtöökokkuleppe palgatõusust tulenevat kulude kasvu. Avaliku liiniveo rahastamise tagamine vastavalt üldtöökokkuleppega kehtestatavale palgatõusule, annaks vedajatele kindluse edaspidiseks.

Üldtöökokkuleppe sõlmimise eelduseks saab olla  toimiv ühistranspordi hinnaindeks.
Koostöös ametiühinguga tuleb teha tööd selle nimel, et jõuda  ühistranspordi hinnaindeksi metoodika muutmiseni.

Autoettevõtete Liit moodustab töögrupi, kuhu kaasatakse ettevõtjaid ka väljastpoolt liidu liikmeid, et välja töötada ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seadusandluse muutmiseks.

Autoettevõtete Liit soovib jätkata sotsiaaldialoogi ametiühinguga, et üheskoos leida võimalused bussijuhtidele paremate töö- ja palgatingimuste loomiseks.

Vedaja infopäev oli kasulik kõigile

21. mail toimus Maanteeameti, Autoettevõtete Liidu, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kehtna  Majandus- ja Tehnoloogiakooli koostöös järjekordne vedaja infopäev. Infopäev oli suunatud eelkõige riigisisesele vedajale ja eesmärgiks oli jõuda võimalusteni, mis aitavad tõsta vedajate konkurentsivõimet, tagades vedude efektiivsuse ja ohutuse.
I
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvustas olulisemaid kavandatavaid muudatusi transpordialastes õigusaktides. Kõneldi veoprotsessi vastutusest ja riigihangetest Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Maanteeameti näitel. Politsei- ja Piirivalveameti esindajad rääkisid ohuteguritest liikluses ja karistuspraktikast liiklusjärelevalve teostamisel. Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskuses tutvustas innovaatilisi lahendusi raskeveokite ohutuse tagamiseks talvistes tingimustes.

Peale ettekannete kuulamist koguneti temaatilistesse töötubadesse, kus toimus eelnevalt räägitu arutelu, osalejad said kõnelejatele esitada küsimusi, teha ettepanekuid ja pakkuda välja võimalikke lahendusi. Infopäeva lõpuks võeti kõigis töötubades räägitu kokku.
Vedajate esitatud ettepanekud ja arvamused edastatakse asjaomastele ametkondadele.

Vedajad hindasid infopäeva igati kordaläinuks. Eriti positiivseks peeti, et oli loodud võimalus osaleda kõigis töötubades, probleeme erinevatel tasanditel arutada ja oma arvamus välja öelda. Sellised infopäevad ei ole kasulikud üksnes vedajatele, vaid annavad olulist teavet ja tagasisidet veoturul toimuva kohta ka ametnikele.

Keskkonnakomisjoni raport soovitab raskeveokite lubatud täismassi suurendamist

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas tutvustas 18.detsembril enda juhtimisel valminud raportit „Raskeveokite täismassipiirangute mõju metsanduse arengule ja keskkonnaseisundile. Ettepanekudˮ, mille kohaselt ei arvesta täismassipiirang seda, et nüüdisaegsemate 6- ja 7-teljeliste veokite kasutuselevõtmine hajutab eeldatavat raskeveokite täismassi mõju teedele.
Tõnis Lukas tõstis esile keskkonnakomisjoni huvi vaadelda antud teema puhul just keskkonnahoiuks olulisi aspekte. „Kui veetaks suuremate koormatega, siis oleks vedude arv väiksem ja loodust säästetaks oluliselt rohke,“ ütles Lukas
„Samas on meie kui kodanike eesmärgiks tõsta oma ettepanekutega liiklusturvalisust – see tähendab, et veokeid oleks teedel vähem ja et vedajatel oleks raha kasutada ainult moodsaid ja turvalisi autosid,“ rõhutas Lukas.

Raport sedastab, et kui praegu moodustab lubatud koorma mass laaditud veoki täismassist poole, siis lubatava täismassi suurendamine annaks võimaluse oluliselt vähendada vedude hulka ja sellega seoses ka liiklusohtu teedel, samuti õhku paisatud heitgaaside kogust.
„Vedude arvu vähendamine näiteks aastas 5000-lt 3000-le võimaldaks metsakasvatajatel saada suuremat tulu, mida on võimalik investeerida muuhulgas ka metsa senisest mahukamasse taastamisse,“ märgib raport.
„Veofirmadele annab majanduslikult otstarbekam kulude-tulude vahekord võimaluse investeerida nüüdisaegsematesse masinatesse. Selle tulemusel paraneks Eesti keskkonna tervis, suureneks liiklusohutus ning majanduslik konkurentsivõime,“ tõdeb raport.
Kõrvutades erinevaid argumente ja seades eesmärgiks aidata kaasa transpordisektori keskkonnasäästlikkuse suurendamisele ning liiklustiheduse vähendamisele, aga samas arvestades Eesti teedevõrgu ja sildade seisukorda ning selle parandamise vajadust, teeb keskkonnakomisjon oma raportis järgmised ettepanekud:
„1. 6-ja enama teljelistele paarisvelgedega autodele kuni 52-tonniste vedude lubamine aastaringselt, ohtlikud marsruudid sulgeda 2013. aasta jooksul.
2. Kaaluda 7- ja enama teljelistele paarisvelgedega autodele Maanteeameti lubadega teatud marsruutidel ja talvisel ajal läbikülmunud maapinna oludes kuni 60-tonniste vedude lubamist alates 2014. aastast.
3. Selleks koostada ja realiseerida teede ja sildade investeerimisprogramm aastateks 2014–2020.
4. Kuna Maanteeameti poolt kasutatavad projekteerimisnormid ja -juhendid on vastuolulised ja ei kajasta muutunud olukorda, tuleks kaaluda Taanis või Rootsis kasutusel oleva juhendtarkvara eeskujuks võtmise võimalust 2013. aasta lõpuks.“
Raport on kättesaadav keskkonnakomisjoni kodulehel.

Vedajad, koolitajad ja ametnikud õppisid veoseid kinnitama

31. oktoobril toimus Autoettevõtete Liidu eestvedamisel veoste kinnitamise õppepäev. Veoste nõuetekohasest kinnitamisest jagas praktilisi teadmisi Saksamaa koolitaja Thomas Döhler. Thomas Döhler on 25 aastase raskeveokite kontrollimise kogemusega liikluspolitseinik, kes tänaseks on pensionil ning keskendunud kutseliste juhtide täienduskoolitusele. Döhleri loengute põhiteemadeks ongi veoste kinnitamine ning sõidukijuhi töö- ja puhkeaeg.

Tallinnas toimunud koolitusel osalenud said peale teoreetiliste teadmiste omandamist õpitut kohapeal kohe praktikas rakendada. Õppepäeval osalenud jäid väga rahule, sest koolitaja oskas kogu vajaliku info anda edasi lihtsalt ja loogiliselt. Õppepäeval räägitu aitas saksa keelest eesti keelde vahendada Bonni ülikooli doktorant, liikluspsühholoog Gunnar Meinhard.

Autojuhtide alampalk tõuseb 620 euroni

Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit allkirjastasid täna riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe, millega siseriiklikke vedusid teostavate kutseliste autojuhtide minimaalne kuupalk tõuseb 620 euroni ja tunnitasu 2,85 euroni.

Lepe jõustub käesoleva aasta 1. novembril ja selles sisalduvad töötasu ning töö- ja puhkeaja reegleid on kohustuslikud täita kogu sektorile.

Autoettevõtete Liit ja Transpordi Ametiühing alustasid läbirääkimisi uue palgakokkuleppe sõlmimiseks siseriiklikus autoveosektoris käesoleva aasta augustis. Palgaleppe peamiseks eesmärgiks on autojuhtide palgataseme ühtlustamine.

Vedajad kogusid infopäeval uusi teadmisi

9. oktoobril toimus Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli tehnikamajas järjekordne Vedaja infopäev. Taolist infopäeva on Autoettevõtete Liit koostöös partneritega korraldanud juba alates 2003. aastast.

Käsitletud teemad olid mitmetahulised ja vajavad läbiarutamist ning selgitamist jätkuvalt.

Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Priit Tuuna rääkis veoste õige kinnitamise olulisusest. Politsei kontrollimiste käigus üles võetud pildimaterjalist võis näha, milline on veoste kinnitamisel tegelik olukord ja mis võib juhtuda valesti kinnitatud või hoopis kinnitamata jäetud veostega õnnetuste korral.
Veoste kinnitamise koolitus nii autojuhtidele kui veoettevõtjatele on äärmiselt vajalik, sest teadmised selles valdkonnas on paljudel puudulikud.

Vastutuse jagunemisest kauba kahjustumisel veoahela erinevatel etappidel rääkis Jaan Lepp DSV Transport ASist. Jurist Elis Kochberg rääkis võlaõigusseaduse veolepingust ja vedaja vastutusest ning sellega seonduvatest probleemidest. Veolepingu teema tekitas kuulajates elavat vastukaja ja tõstatas mitmeid seadusandjatele suunatud küsimusi.

MKM teede ja liiklustalituse juhtivspetsialist Eda Rembel selgitas, mida toovad vedajatele kaasa rasked õigusrikkumised autoveol.
Unisusest autoroolis, selle põhjustest ja ohtlikest tagajärgedest rääkis kuulajatele pulmonoloog MD Erve Sõõru Eesti Unemeditsiini Seltsist.
Maanteeameti esindajad Andrus Kross ja Kristjan Duubas tutvustasid kuulajatele Maanteeameti poolt pakutavaid liiklusinfo teenuseid ja projekti „Tark tee“ kasutusvõimalusi. Tulede õigest kasutamisest veokitel rääkis Rein Einer.
Uut rehvide märgistuses tutvustas Eesti Rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme.

Infopäeva kuulajaskond oli rohkearvuline ja ettevõtjad peavad selliste ürituste korraldamist jätkuvalt vajalikuks.