Liiklusohutuslikel kaalutlustel on Maanteeamet teinud ettepaneku üle 12 m pikkuste sõidukite ja autorongide (väljaarvatud bussid) liikluse osaliseks keelamiseks Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel. Ettepaneku kohaselt keelataks suurte veokite liiklus lõigul Jüri liiklussõlm (põhimaantee km 11,8) kuni Kärevere ristmik (põhimaantee km 169,1) reedeti kella 13.00-st kuni 20.00-ni ja esmaspäeviti kella 05.00-st kuni kella 09.00-ni. Ettepanek on arutluses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.

Autoettevõtete Liit peab 7. juuliks esitama MKM-ile oma seisukoha seoses ettepanekuga. Seoses sellega kutsub AL üles kõiki autotranspordifirmasid avaldama oma seisukohti. AL ootab kõiki arvamusi kuni 3. juulini ning esitab nende põhjal oma lõpliku arvamuse.

Oma seisukohad palume saata Autoettevõtete Liidu üldaadressile: al@autoettevoteteliit.ee

AL edastas valdkonna eest vastutavatele tipp-poliitikuile hiljuti valminud uuringu tulemused, mis kinnitavad, et bussitransport jääb tulevikus Eesti olulisimaks ühistranspordiliigiks ka nendel suundadel, kus liigub rong.

Majandus- ja kommunikatsiooniministrile, rahandusministrile, Riigikogu majanduskomisjoni esimehele ning Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele saadetud kiri sisaldab sõltumatult inseneribüroolt Stratum tellitud uuringut ja selle tulemusi. Uuring analüüsib bussi- ja rongireisijate ühistranspordi kasutamise harjumusi ning ootusi.

Uuringu tulemusena, mis küsitles 602 rongi- ja bussireisijat, järeldub, et suurema osa sõitjate esimeseks eelistuseks jääb buss ka pärast seda, kui rongiliikluses tehakse suuremahulisi ümberkorraldusi. Ilmselt toob rongide suurem liiklussagedus kaasa teatava reisijate ümberjagunemise, kuid ka kõige julgema prognoosi kohaselt säilitaks oma eelistusena bussi vähemalt 66% tänastest reisijatest.

AL leiab, et riik peaks võrdselt toetama nii raudtee- kui maanteetranspordi arendamist.
MKM-is valminud Transpordi arengukavas ja Ühistranspordi arenguprogrammis on aga bussitranspordi arendamisele rööbastranspordi kõrval pööratud ülimalt vähe tähelepanu. „Arvestades statistikaameti andmeid, oli 2005. aastal rongireisijate osatähtsus vaid 2,4% kõikidest siseriiklikel vedudel veetud reisijatest. Vaadeldes ühistranspordisektorit ühtse tervikuna, tundub rongiliikluse eelisarendamine selles kontekstis paratamatult ebaotstarbekana”, ütleb Autoettevõtete Liidu sõitjateveo spetsialist Ivo Volt.

Autoettevõtete Liit kutsub kõiki veoki- ja bussijuhte osalema kutsemeisterlikkuse võistlusel „Aasta Autojuht 2006”. Eelregistreerimiseks palume saata võistleja nimi ja kontakt Autoettevõtete Liidu e-posti aadressile: al@autoettevoteteliit.ee või küsida lisainfot telefonil 641 2511.

Traditsiooniliselt augusti lõpus – septembri alguses toimuval üritusel selgitatakse kuue erineva katse põhjal välja kõige meisterlikum autojuht. Juba viiendat aastat järjest panevad võistlustel oma oskusi proovile Eesti parimad autojuhid.

Atraktiivsete auhindadega võistlusel on kuus katsumust. Võistlejatel tuleb omavahel rinda pista ökonoomsussõidus, tuleohutustestis, esmaabi testis, rehvitestis, rattavahetustestis ning vigursõidus.

Testide kohtunikud hindavad võistlejate poolt sooritatud katseid kümne punkti süsteemis. Üldine paremusjärjestus selgitatakse välja kogutud punktisumma alusel. Kõige rohkem punkte saanud võistleja on tiitlivõistluse võitja.

Tiitlivõitja saab diplomi ja rändkarika, mis jääb tema ettevõtte uhkuseks kuni järgmise aasta võitja väljaselgitamiseni. Parimatele võistlejatele lisaks auhinnad ja tänukirjad korraldajate poolt.

loe võistluse kohta täpsemalt

Autoettevõtete Liidu ja Julgestuspolitsei eestvedamisel toimunud nõupidamisel arutati olukorda seoses professionaalse autotranspordi liiklusjärelevalvega.

26.-27. aprillil Pärnus toimunud üritusel osalesid Eesti politsei, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse, Tööinspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, Autoettevõtete Liidu  ja erinevate transpordiettevõtete esindajad. Üheskoos kaardistati valdkonna tõsisemaid probleeme ning otsiti neile lahendusi. Nõupidamise raames toimus ka ühine politseioperatsioon Ikla piiripunktis, mis andis kõikidele asjaosalistele adekvaatse ülevaate maanteetranspordi hetkeolukorrast.

Autotranspordi järelevalvega seoses kerkisid esile mitmed olulised probleemid, mis puudutavad otseselt üldist liiklusohutust, ausat konkurentsi ettevõtluses, ausat majandustegevust jne. Nõupidamise käigus leiti, et olukorra parandamiseks on oluline tihendada koostööd erinevate ametkondade, organisatsioonide ja vedajate vahel.  Tõdeti, et ressursside parema ärakasutamise nimel tuleb panustada järelevalve ametnike koolitamisse ning tõhustada järelevalvet toetavate tegevustega. Palju oli juttu ka seadusandluse täiustamisest ning konkretiseerimisest lähtuvalt esilekerkinud probleemidest.
Osalejate arvates saab olulisemaks võtmeks toimiva liiklusjärelevalve huvides olla vaid toimiv koostöö ning infovahetus, seega väärtustati tugevalt ideed ühise andmebaasi loomiseks ja arendamiseks erinevate ametkondade vahel.

Nõupidamisel osalenud erinevad osapooled hindasid ürituse igati õnnestunuks ning avaldasid lootust, et sarnane nõupidamine hakkaks toimuma regulaarselt. Taas loodetakse kokku saada juba sügisel. Järgmisel korral üritatakse kaasata veel teisigi ametkondi ja organisatsioone.

Autoettevõtete Liit korraldab 5. aprillil Ida-Virumaal sõitjateveo ettevõtete nõupidamise. Jõhvis, Viru Maavalitsuse ruumes toimuval nõupidamisel osalevad maavalitsuse ja bussifirmade esindajad.

Nõupidamise käigus antakse asjaosalistele ülevaade Ida-Virumaa bussiliiklusest ning valdkonna vajalikest arengutest lähiaastatel. Nimetatud teemal esineb ettekandega Ida-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Valentina Lunina.

Nõupidamise põhieesmärgiks on Ida-Virumaa bussinduse põhiprobleemide kaardistamine mõttetalgute korras ning lahendusettepanekute otsimine. Arutelu küsimusi suunab AL-i sõitjateveo spetsialist Ivo Volt.