01.12.2005

Novembrikuu olulisemad pealkirjad kirjutavas pressis.
01.11.2005
– Cargobussil uksest ukseni teenus ka Lätis, Äripäev (sõnumid)
02.11.2005
– Maanteeamet kehtestab libedate teede normi, Postimees, Andrus Karnau
– Tramm võib sõitma hakata Gonsiori tänaval, Postimees, Urmas Seaver
– Rein Kilk huvitub Werolist, Postimees, Hindrek Riikoja

03.11.2005
– Uus buss lihtsustab Paidest pealinna töölesõitu, Postimees, Tiit Reinberg (Järva Teataja)
– Aare Kilp: viie aasta pärast bussiga tööle, Äripäev, Töökuulutused, Kristo Kiviorg
05.11.2005
– Maanteekuningas SULEV SAAREVÄLI alustas ühe veokiga, Postimees extra, Andrus Karnau
07.11.2005
– Vallad jäid koolibussitoetuseta, Postimees, Eva Kübar
08.11.2005
– Transporditeenuse pakkujatel erinev kütuse lisahinna määr, Äripäev, Kristo Kiviorg
10.11.2005
– Jalakäijad saavad Ülemiste ristmikul oma läbikäigu, Postimees, Urmas Tooming
– Euroopa Liit puhastab Eestit riigihangetest ja ümbrikupalgast, Äripäev, Anne Oja
– Linnugripp kärbib äri tiibu, Äripäev, Kuulo Kutsar (epidemioloog)
11.11.2005
– Harjumaa sai juurde kolm uut bussiliini, Postimees
15.11.2005
– Pankrotiohus reisifirma võttis endale tegevjuhi nime, Äripäev, Väinu Rozental
– Suured autokütusemüüjad protestivad Vene diisli vastu, Postimees, Andrus Karnau
16.11.2005
– Biodiisli tootmine kujuneb suure tulevikuga äriks, Äripäev, Martin Hanson
– Väävlitüli paisus meediasõjaks, Postimees, Andrus Karnau
– Taksojuhid eelistavad ettevõtjatena tegutseda, Ärileht, Andres Reimer
– Diislikütuse väävlisisaldus ajas tülli, Äripäev, Villy Paimets
– Eestis suhtutakse autode arvu suurenemisse kui paratamatusesse, Äripäev, Mari Jüssi
17.11.2005
– Transpordiamet näitas hambaid, EPL, Piret Peensoo
– Kõnniteed saavad kampaania korras jalakäijaile vabaks, Postimees, Urmas Seaver
– Rongiliiklus lihtsamaks, Postimees, Andres Jaeger, Tartu (vastukaja)
18.11.2005
– Alternatiiv autodele, Postimees, Hannes Luts, Tartu (vastukaja)
– Atko grupp sõlmis Türi kutsekooliga koolituskokkuleppe, Äripäev
– Esimene biodiisli tehas Eestis alustab tootmist, PM Online
19.11.2005
– Atko Grupp käivitab biodiisli tehase, Postimees (BNS)
21.11.2005
– Edelaraudtee kavatseb koondada kuni 50 töötajat, EPL, Signe Kalberg
– Edelaraudtee ähvardab koondamisega, Äripäev
– ATKO GRUPP hakkab biodiislit tootma, Äripäev, Martin Hanson

23.11.2005
– Minister Reiljani määrus toob kasu väikestele kütusemüüjatele, Äripäev, Villy Paimets, Liis Kängsepp
– Väävlisõja mitu palet, Äripäev, Raul Ernes (MBA, kütused ja määrdeained)
– Häbelik Reiljan, Äripäev, Meelis Mandel (repliik)
– Biodiisli liit tahab luba 30-protsendilise biodiisli kasutamiseks, Äripäev Online, Kristina Traks
– Tanklatest hakkab saama kahe hinnaga diislikütust, EPL, Toivo Tänavsuu

24.11.2005
– Bussihanke võitja esitas katteta dokumente, Postimees, Nils Niitra
– Tulika Grupp käib kohut Hansapangaga, Äripäev, Sirje Niitra
29.11.2005
– Bussiettevõtted hangivad ridamisi senisest mahukamaid busse nii turismi- kui ka liinireisideks, Äripäev, Kristo Kiviorg
– Linnavõim tahab jaanuarist tõsta sõidupiletite hinda, Postimees, Urmas Seaver
– Falcki töötaja ähvardas ööbussis käratsejaid stardipüstoliga, Postimees, Triin Olvet, Külliki Rooväli, Aleksei Günter

22.-23. novembril toimus Tallinnas seminar: „Liiklusohutuse korraldus Prantsusmaal“. Ürituse korraldasid Prantsuse Suursaatkond koostöös Maanteeametiga. Üritusel esinesid ettekannetega valdkonna tippspetsialistid Prantsuse Transpordi-, Tehnika-, Turismi- ja Merenduse Ministeeriumist: Pr Catherine Marque (Rahvusvahelise Liiklusohutuse Osakonna juhataja), Pr Annie Canel, (ministeeriumide vahelise töögrupi juhataja asetäitja) ja Hr Yves Marchadour (Maanteetranspordi Osakonna juhataja asetäitja nõunik).

Kahepäevase seminari põhiülesandeks oli tutvustada prantslaste kogemusi liiklusohutuspoliitika korraldamisel ja elluviimisel. Seminari esimese päeva põhiteemadeks olid: liiklusohutuspoliitika institutsionaalne korraldus; informatsioon, propaganda, ennetustegevus ja seaduserikkumiste limiteerimine. Eesti liiklusohutuspoliitikast esitas ettekande Hr Harri Kuusk (Maanteeameti peadirektori asetäitja). Seminari teisel päeval tutvustati kauba- ja reisijate transpordi kontrolli korraldust Prantsusmaal ning erinevate EL-i liikmesriikide omavahelist koostööd maanteetranspordi kontrolli valdkonnas.

Üritusel osales arvukalt erinevate liiklusohutuse valdkonnaga seotud sidusrühmade esindajaid, kellel oli meeldiv võimalus ammutada seminarilt rohkesti informatsiooni Prantsusmaa kogemustest. Kõikide ettekannete ühiseks nimetajaks oli küsimus, kuidas vähendada õnnetusi ning säästa inimelusid liikluses. Sellest lähtuvalt leidsid kahe päeva jooksul käsitlemist kõik olulisemad teemaga seotud valdkonnad ja sõlmküsimused.

Kindlasti väärib siinkohal märkimist Prantsusmaa jõuliselt organiseeritud liiklusohutuspoliitika, mis on aasta-aastalt näidanud üha paremaid tulemusi. Prantsusmaa on, hoolimata sõidukite arvu kasvule, suutnud oluliselt vähendada liikluses hukkunute arvu ning loodab vastava näitaja peagi viia poole väiksemaks võrreldes 2001. aastaga. Võtmesõnadeks on siin ühelt poolt ametkondade tõhus töö, toimivad struktuurid ja kaasaegne tehnika, teisalt aga üldsuse teavitamine, haridussüsteem, informatsioon ja propaganda.

Seminari lõppedes tõdeti, et liikluskorralduse valdkond vajab tõhusamaks funktsioneerimiseks riikidevahelist koostööd. Nii prantslased kui eestlased hindasid seminaril vahetatud infot kõrgelt ning avaldasid vastastikku lootust edaspidisteks koostööprojektideks.

Autoettevõtete Liit toetab eelnõud, lükata väävlivaba diislikütuse kasutuselevõtt kolme aasta võrra edasi.

10 Eesti kütusemüüjat, Autoettevõtete Liit ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon esitasid pöördumise Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile, et toetada eelnõud, mis lükkaks diislikütuste kasutuselevõtu Eesti Vabariigis kolme aasta võrra edasi

Keskkonnaministeeriumi määrusega nr 38 „Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded“ (19.05.2005) otsustas Eesti Vabariik üle minna nn väävlivabadele kütustele (mille maksimaalne väävlisisaldus on 10 mg/kg).

Pöördumise teinud kütusemüüjad (Jetoil AS, Kagu Petrool AS, Kvare Petroleum OÜ, Letofin AS, Livoil AS, Mark Oil OÜ, Maardu Terminal AS, NB Oil Group, Reval-Oil OÜ, AS Saurix Petroleum) on aga seisukohal, et täielik üleminek 10 mg/kg väävlisisaldusega kütustele 2006. aasta alguses tekitab turule monopoolse tarnija ja võib seeläbi lõpetada enamiku kodumaiste kütusemüüjate tegevuse.

Kütusetootjate sõnul on enamus Eestis müüdavast diislikütusest hetkel veel pärit Venemaa ja Valgevene naftatöötlemistehastest. Sealt pärit diislikütus väävlisisaldusega 50 mg/kg on oma soodsama hinna tõttu alternatiiviks Leedu Mazekiai tehase omale. Käesoleval ajal tarnib väävlivaba diislikütust Mazekiaist Eestisse vaid üks ettevõte ning talvisele väävlivabale diislikütusele Venemaalt pakkumist ei ole.

Kütusemüüjate pöördumist ministeeriumile toetavad Autoettevõtete Liit ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon. Väävlivaba diislikütuse nõue toob ilmselt kaasa kütusehinna kallinemise. Seega satuvad ebasoodsasse olukorda kõik autovedajad, kuna kasutavad teenuste pakkumiseks reeglina diislikütust. Ülitiheda konkurentsi tingimustes muudab igasugune kulude tõus sageli küsitavaks ettevõtete kasumlikkuse. Võimaliku kütusehinna tõusu tõttu võivad seega pidurduda investeeringud transporditeenuste kvaliteedi tõstmisel.

Võrdse konkurentsi tingimuste tagamisel transporditurul on lisaks ka oluline, et ei tekiks olukorda, kus meie naabrite transpordiettevõtted saaksid eelise turul seetõttu, et võivad kasutada kõrgema väävlisisaldusega ja seega odavamat diislikütust. Eurodirektiiv 2003/17/EC sätestab täieliku ülemineku diislikütustele väävlisisaldusega mitte üle 10 mg/kg alates aastast 2009.

Autoettevõtete Liit peab keskkonna säästlikkust väga oluliseks ning pooldab üleminekut väävlivabale kütusele niipea kui on tagatud võrdse konkurentsi tingimused kütuseturul, mis garanteeriksid vedajale omakorda parima võimaliku kütuse hinna.

Ivo Volt kohtus Brüsselis Belgia bussiettevõtete föderatsioonis (FBAA) Ms Carine Bergers’iga, kes on FBAA juriidiline nõustaja. Kohtumise eesmärk oli tekitada kontakte Belgia transpordivaldkonna tööandjate organisatsiooniga ning saada ülevaade nende organisatsiooni tegevusest. Samuti oli võimalik saada lühiülevaade Belgia ühistranspordi korraldusest.

• FBAA on Belgia ainus reisijateveo ettevõtete assotsiatsioon. Liikmeteks on 600 eraomanduses bussifirmat (so 80% Belgia bussiettevõtetest. Liikmesettevõtted tegelevad kolme valdkonnaga:
  1. Regulaarne liinivedu, sh peamiselt allhanked De Lijn’ile (Flaami regioonis) ja TEC’ile (Valloonia regioonis)
  2. Eriotstarbeline liinivedu, so tööliste ja õpilaste vedu
  3. Juhuvedu ja turismireisid
• Liikmed:
  –         600 ettevõtet
  –         8800 töötajat
  –         6250 bussi (sh 2500 turismibussi, 2000 bussi eriotstarbelisteks vedudeks,
  1200 bussi Flaami liinidel, 550 bussi Valloonia liinidel)
• Liidus 15 töötajat
• FBAA liikmeks olek on täiesti vabatahtlik. Mingeid administratiivseid või seadusandlikke hoobasid ei ole, mis sunniks / motiveeriks liikmeks olema.
• Erinevate tegevusalade kohta on moodustatud komisjonid. Komisjoni liikmed on valitud üldkogu poolt. Komisjonid töötavad välja poliitika mida on antud valdkonnas vaja ajada.
• FBAA liikmed kohtuvad ka provintside tasandil oma piirkonna asjade ajamiseks (Belgias on 10 provintsi)
• FBAA tegevusalad:
  –         lobby
  –         liikmete konsulteerimine
  –         sotsiaaldialoog
  –         sõitjatevedu puudutavate dokumentide väljastamine (näit nn roheline raamat) –         busside kvaliteedistandardi tunnistuse väljaandmine (nn IRU tärnide süsteem, see on Belgias kohustuslik; standardile vastavust kontrollib bussi tehnilise ülevaatuse tegija)
  –         iganädalase infolehe väljaandmine (kahepoolne A4)
• FBAA eelarve moodustavad:
  –         liikmemaks
  –         dokumentide väljastamise tasud
  –         toetus sektori sotsiaalfondist (see moodustab umb 60% Liidu eelarvest)
• Mis asi on sektori sotsiaalfond?
  Moodustub kõigi sektori ettevõtete poolt makstavast rahast. Tööandja maksab 4,25 %  töötajate palgafondi kohta. See % määr lepitakse sotsiaalpartnerite vahel kokku sektori kollektiivlepingus ja see on kohustuslik kõigile sektori ettevõtetele, olenemata tema kuulumisest mingitesse katusorganisatsioonidesse. Iga sektor lepib oma sotsiaalfondi määra ise kokku ja see on erinevates sektorites erinev. Sotsiaalfondi raha kasutatakse töötajate täiendkoolituseks, mõningateks sotsiaalgarantiideks, eelpensioniks, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide ülalpidamiseks. Sotsiaalfond ei ole riiklik struktuur ja seda raha ei korja riik. NB! Sotsiaalfond ei tohi segamini ajada riikliku sotsiaalmaksuga, mida korjab riik ja mille suurus on umbes 30 %.
• Sõitjatevedu ja kaubavedu on Belgias erinevad sektorid eraldi organisatsioonidega. Kuid samas ei eristata siseriiklikku ja rahvusvahelist vedu. St et FBAA on nii UITP kui ka IRU liige.

Belgia ühistranspordi korraldus:
Avaliku sektori käes on 3 ettevõtet kolmes regioonis. Need on monopoolsed ettevõtted, paika pandud seadusega, nad vastutavad kohaliku ja regiooni ühistranspordi eest. Nad on nii organiseerivad struktuurid kui ka ise vedajad. Lisaks neile teevad piirkonnas vedusid ka erafirmad, kuid seda ainult allhanke korras. Regioonide monopoolsed vedajad ei ole FBAA liikmed. Need on:

1. STIP Brüsselis (tema ei võta allhankijaid, teeb kõik ise)
2. TEC Valloonias. Tal on 70 allhanke lepingut 60 erafirmaga, kes teevad 30% piirkonna vedude mahust. Valloonias konkurentsi ei ole; allhankelepingud on tähtajatud ja need sidemed on ajalooliselt välja kujunenud.
3. De Lijn Flaamis
   • Flaamis oli 1996. aastani sama süsteem nagu Valloonias, st ilma konkurentsita tähtajatud allhanke lepingud. Siis otsustas Flaami transpordiminister hakata tegema konkursse ja De Lijn lõpetas kõik lepingud ja pani liinid konkursile. Seejuures De Lijn jäi endiselt monopoolseks ettevõtteks ja tema ise korraldas konkursi oma allhankijate leidmiseks.
   • Üleminekuperiood oli 5 aastat, mille jooksul valmistati konkursse ette ja lõpetati senikehtivaid lepinguid (seda poleks saanud teha üleöö).
   • Korraldati riigihange Euroopa Liidu nõuete kohaselt, kõik võisid osaleda. Leiti 86 alltöövõtu firmat kellega sõlmiti üle 100 lepingu. Nendel liinidel töötab 1200 bussi 2000 bussijuhiga.
   • Kehtiva lepingu pikkus on 5 aastat, mida on võimalik pikendada kaks korda 5 aastat. St kogu perioodi pikkuseks võib kujuneda 15 aastat.
   • Lepingu perioodi käigus hinnatakse teenuse kvaliteeti ja kollektiivlepingu täitmist. Kui ettevõte rikub sektori kollektiivlepingut, siis ta võib oma allhanke lepingu kaotada.
   • Konkursside korraldamine põhjustas firmade koondumisi. Kui enne oli palju väikesi pereettevõtteid, siis enne konkursse mitmed ühinesid ja suured ostsid ka väikeseid kokku. Näiteks Connex ostis 20 firmat. Eurobus Holding ostis mitmeid.
   • Tellijale, piirkonna valitsusele, läks teenus peale konkursside tegemist kallimaks. Selle põhjuseks on karmistunud nõuded bussidele (bussi maksimaalne vanus võib olla 15 aastat ja keskmine vanus ei tohi olla üle 7 aasta) ja ka see, et erafirmad võtsid endale üle mõningaid sotsiaalseid kohustusi, mis tekitavad lisakulutusi.