Kohtumine Belgia Bussiettevõtete Föderatsioonis, FBAA

/

Ivo Volt kohtus Brüsselis Belgia bussiettevõtete föderatsioonis (FBAA) Ms Carine Bergers’iga, kes on FBAA juriidiline nõustaja. Kohtumise eesmärk oli tekitada kontakte Belgia transpordivaldkonna tööandjate organisatsiooniga ning saada ülevaade nende organisatsiooni tegevusest. Samuti oli võimalik saada lühiülevaade Belgia ühistranspordi korraldusest.

  • FBAA on Belgia ainus reisijateveo ettevõtete assotsiatsioon. Liikmeteks on 600 eraomanduses bussifirmat (so 80% Belgia bussiettevõtetest. Liikmesettevõtted tegelevad kolme valdkonnaga:
    1. Regulaarne liinivedu, sh peamiselt allhanked De Lijn’ile (Flaami regioonis) ja TEC’ile (Valloonia regioonis)
    2. Eriotstarbeline liinivedu, so tööliste ja õpilaste vedu
    3. Juhuvedu ja turismireisid
  • Liikmed:
    –         600 ettevõtet
    –         8800 töötajat
    –         6250 bussi (sh 2500 turismibussi, 2000 bussi eriotstarbelisteks vedudeks,
    1200 bussi Flaami liinidel, 550 bussi Valloonia liinidel)
  • Liidus 15 töötajat
  • FBAA liikmeks olek on täiesti vabatahtlik. Mingeid administratiivseid või seadusandlikke hoobasid ei ole, mis sunniks / motiveeriks liikmeks olema.
  • Erinevate tegevusalade kohta on moodustatud komisjonid. Komisjoni liikmed on valitud üldkogu poolt. Komisjonid töötavad välja poliitika mida on antud valdkonnas vaja ajada.
  • FBAA liikmed kohtuvad ka provintside tasandil oma piirkonna asjade ajamiseks (Belgias on 10 provintsi)
  • FBAA tegevusalad:
    –         lobby
    –         liikmete konsulteerimine
    –         sotsiaaldialoog
    –         sõitjatevedu puudutavate dokumentide väljastamine (näit nn roheline raamat) –         busside kvaliteedistandardi tunnistuse väljaandmine (nn IRU tärnide süsteem, see on Belgias kohustuslik; standardile vastavust kontrollib bussi tehnilise ülevaatuse tegija)
    –         iganädalase infolehe väljaandmine (kahepoolne A4)
  • FBAA eelarve moodustavad:
    –         liikmemaks
    –         dokumentide väljastamise tasud
    –         toetus sektori sotsiaalfondist (see moodustab umb 60% Liidu eelarvest)
  • Mis asi on sektori sotsiaalfond?
    Moodustub kõigi sektori ettevõtete poolt makstavast rahast. Tööandja maksab 4,25 %  töötajate palgafondi kohta. See % määr lepitakse sotsiaalpartnerite vahel kokku sektori kollektiivlepingus ja see on kohustuslik kõigile sektori ettevõtetele, olenemata tema kuulumisest mingitesse katusorganisatsioonidesse. Iga sektor lepib oma sotsiaalfondi määra ise kokku ja see on erinevates sektorites erinev. Sotsiaalfondi raha kasutatakse töötajate täiendkoolituseks, mõningateks sotsiaalgarantiideks, eelpensioniks, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide ülalpidamiseks. Sotsiaalfond ei ole riiklik struktuur ja seda raha ei korja riik. NB! Sotsiaalfond ei tohi segamini ajada riikliku sotsiaalmaksuga, mida korjab riik ja mille suurus on umbes 30 %.
  • Sõitjatevedu ja kaubavedu on Belgias erinevad sektorid eraldi organisatsioonidega. Kuid samas ei eristata siseriiklikku ja rahvusvahelist vedu. St et FBAA on nii UITP kui ka IRU liige.

Belgia ühistranspordi korraldus:
Avaliku sektori käes on 3 ettevõtet kolmes regioonis. Need on monopoolsed ettevõtted, paika pandud seadusega, nad vastutavad kohaliku ja regiooni ühistranspordi eest. Nad on nii organiseerivad struktuurid kui ka ise vedajad. Lisaks neile teevad piirkonnas vedusid ka erafirmad, kuid seda ainult allhanke korras. Regioonide monopoolsed vedajad ei ole FBAA liikmed. Need on:

  1. STIP Brüsselis (tema ei võta allhankijaid, teeb kõik ise)
  2. TEC Valloonias. Tal on 70 allhanke lepingut 60 erafirmaga, kes teevad 30% piirkonna vedude mahust. Valloonias konkurentsi ei ole; allhankelepingud on tähtajatud ja need sidemed on ajalooliselt välja kujunenud.
  3. De Lijn Flaamis
    • Flaamis oli 1996. aastani sama süsteem nagu Valloonias, st ilma konkurentsita tähtajatud allhanke lepingud. Siis otsustas Flaami transpordiminister hakata tegema konkursse ja De Lijn lõpetas kõik lepingud ja pani liinid konkursile. Seejuures De Lijn jäi endiselt monopoolseks ettevõtteks ja tema ise korraldas konkursi oma allhankijate leidmiseks.
    • Üleminekuperiood oli 5 aastat, mille jooksul valmistati konkursse ette ja lõpetati senikehtivaid lepinguid (seda poleks saanud teha üleöö).
    • Korraldati riigihange Euroopa Liidu nõuete kohaselt, kõik võisid osaleda. Leiti 86 alltöövõtu firmat kellega sõlmiti üle 100 lepingu. Nendel liinidel töötab 1200 bussi 2000 bussijuhiga.
    • Kehtiva lepingu pikkus on 5 aastat, mida on võimalik pikendada kaks korda 5 aastat. St kogu perioodi pikkuseks võib kujuneda 15 aastat.
    • Lepingu perioodi käigus hinnatakse teenuse kvaliteeti ja kollektiivlepingu täitmist. Kui ettevõte rikub sektori kollektiivlepingut, siis ta võib oma allhanke lepingu kaotada.
    • Konkursside korraldamine põhjustas firmade koondumisi. Kui enne oli palju väikesi pereettevõtteid, siis enne konkursse mitmed ühinesid ja suured ostsid ka väikeseid kokku. Näiteks Connex ostis 20 firmat. Eurobus Holding ostis mitmeid.
    • Tellijale, piirkonna valitsusele, läks teenus peale konkursside tegemist kallimaks. Selle põhjuseks on karmistunud nõuded bussidele (bussi maksimaalne vanus võib olla 15 aastat ja keskmine vanus ei tohi olla üle 7 aasta) ja ka see, et erafirmad võtsid endale üle mõningaid sotsiaalseid kohustusi, mis tekitavad lisakulutusi.