4. novembril saatis MKM kooskõlastusringile määruse nr 50 „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord“ ning määruse nr 51 “Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ muutmise eelnõu.

Eelnõuga lubatakse vedada ümarpuitu aastaringselt kuni 52 t täismassiga autorongidega lühiajaliste ja pikaajaliste erilubade alusel. Vedu teostatakse kindlaksmääratud tehnilistele nõuetele vastavate 6 ja 7 teljeliste sõidukitega Maanteeameti veebilehel märgitud teedevõrgul.

Autorongi liikumine on reaalajas ja salvestatuna nähtav Maanteeametile, kohalikele omavalitsustele ja riikliku järelevalve tegijatele. Nende teede kasutamine, mis ei ole Maanteeameti veebilehele kantud lubatud veoteena, on lubatud tee omaniku või haldaja eriloa alusel.

Regulatsiooni kehtestamise nimel on ettevõtjaid ühendavad organisatsioonid Autoettevõtete Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Eesti Erametsaliit teinud aastaid jõupingutusi.

Korduvalt ja korduvalt on tõestatud avalikule sektorile, kui oluline on tõsta puidusektori logistikaahela konkurentsivõimet, võimaldades kasutada moodsaid paljuteljelisi (6 ja 7 telge) ja teedesõbralikke veovahendeid efektiivselt, leevendades kehtivat ebamõistlikku massipiirangut (lubatud kogumassi 44 t).
Massipiirangu  muutmisega väheneb veetavate koormate arv, summaarne läbisõit ja tühisõidud.
Ümarpuidu veol  suurendatakse täismassi tõstmisega oluliselt konkurentsivõimet, võrreldes selliste riikidega nagu Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Läti, kus puiduvedudel on juba lubatud kasutada märksa suuremate täismassidega autoronge.

Kaubavedude konkurentsivõime kasv toetab omakorda maapiirkondade arengut, seda eriti metsasektoris ja põllumajandussektoris.

Autoettevõtete Liidu bussiveo sektsioon  arutas Riikliku Lepitaja ettepanekut bussijuhtide palgamiinimumi tõstmiseks alates 01. jaanuarist 2014.

Tegemist on Autoettevõtete Liidu ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud alampalga leppega, mis laieneb kõigile sektori avaliku ja kommertsliiniveoga tegelevatele ettevõtjatele ja nende töötajatele.

Üldtöökokkuleppega kehtestatud palgamiinimum on tase, millest väiksema töötasu maksmine on keelatud. Lisaks kehtivad paljudes suuremates ettevõtetes oma sisemised kollektiivlepingud.

Bussiettevõtete juhid tõdesid, et bussijuhtide palga tõstmine on vajalik  ja  miinimumtasu viimine tasemeni, mis algab 1000st eurost, oleks vajalik. Siiski lükkasid ettevõtjad tagasi Riikliku Lepitaja ettepaneku ega tõsta tagasiulatuvalt sektori palgamiinimumi.

Selle otsuse üheks ajendiks on, et osapoolte vahel sõlmitud ja sektorile  laiendatud üldtöökokkulepe ei täida oma eesmärki ning tema põhimõtted ei ole rakendunud. Riigihangete võitmiseks ja turul eelise saamiseks on süvenemas  tendents, et bussijuhtidele makstakse ametlikult kehtivat miinimumpalka, kuid juhid võetakse tööle käsunduslepingutega või vormistatakse näiteks 0,5 koormusega, tegelikke töötunde arvele ei võeta. Tööinspektsiooni hinnangul ei võimalda kehtiv seadusandlus vajaliku kontrolli teostamist ettevõtetes.

Antud olukorraga ei ole Autoettevõtete Liidu liikmed rahul, sest näevad ebapiisava kontrolli tulemusena ohtu oma konkurentsivõimele.

Teiseks ajendiks on, et avalikul liiniveol kasutatava hinnaindeksi süsteem, mille alusel kulud vedajale kompenseeritakse aastase viivitusega, ei kata ettevõtjate üldtöökokkuleppe palgatõusust tulenevat kulude kasvu. Avaliku liiniveo rahastamise tagamine vastavalt üldtöökokkuleppega kehtestatavale palgatõusule, annaks vedajatele kindluse edaspidiseks.

Üldtöökokkuleppe sõlmimise eelduseks saab olla  toimiv ühistranspordi hinnaindeks.
Koostöös ametiühinguga tuleb teha tööd selle nimel, et jõuda  ühistranspordi hinnaindeksi metoodika muutmiseni.

Autoettevõtete Liit moodustab töögrupi, kuhu kaasatakse ettevõtjaid ka väljastpoolt liidu liikmeid, et välja töötada ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seadusandluse muutmiseks.

Autoettevõtete Liit soovib jätkata sotsiaaldialoogi ametiühinguga, et üheskoos leida võimalused bussijuhtidele paremate töö- ja palgatingimuste loomiseks.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas tutvustas 18.detsembril enda juhtimisel valminud raportit „Raskeveokite täismassipiirangute mõju metsanduse arengule ja keskkonnaseisundile. Ettepanekudˮ, mille kohaselt ei arvesta täismassipiirang seda, et nüüdisaegsemate 6- ja 7-teljeliste veokite kasutuselevõtmine hajutab eeldatavat raskeveokite täismassi mõju teedele.
Tõnis Lukas tõstis esile keskkonnakomisjoni huvi vaadelda antud teema puhul just keskkonnahoiuks olulisi aspekte. „Kui veetaks suuremate koormatega, siis oleks vedude arv väiksem ja loodust säästetaks oluliselt rohke,“ ütles Lukas
„Samas on meie kui kodanike eesmärgiks tõsta oma ettepanekutega liiklusturvalisust – see tähendab, et veokeid oleks teedel vähem ja et vedajatel oleks raha kasutada ainult moodsaid ja turvalisi autosid,“ rõhutas Lukas.

Raport sedastab, et kui praegu moodustab lubatud koorma mass laaditud veoki täismassist poole, siis lubatava täismassi suurendamine annaks võimaluse oluliselt vähendada vedude hulka ja sellega seoses ka liiklusohtu teedel, samuti õhku paisatud heitgaaside kogust.
„Vedude arvu vähendamine näiteks aastas 5000-lt 3000-le võimaldaks metsakasvatajatel saada suuremat tulu, mida on võimalik investeerida muuhulgas ka metsa senisest mahukamasse taastamisse,“ märgib raport.
„Veofirmadele annab majanduslikult otstarbekam kulude-tulude vahekord võimaluse investeerida nüüdisaegsematesse masinatesse. Selle tulemusel paraneks Eesti keskkonna tervis, suureneks liiklusohutus ning majanduslik konkurentsivõime,“ tõdeb raport.
Kõrvutades erinevaid argumente ja seades eesmärgiks aidata kaasa transpordisektori keskkonnasäästlikkuse suurendamisele ning liiklustiheduse vähendamisele, aga samas arvestades Eesti teedevõrgu ja sildade seisukorda ning selle parandamise vajadust, teeb keskkonnakomisjon oma raportis järgmised ettepanekud:
„1. 6-ja enama teljelistele paarisvelgedega autodele kuni 52-tonniste vedude lubamine aastaringselt, ohtlikud marsruudid sulgeda 2013. aasta jooksul.
2. Kaaluda 7- ja enama teljelistele paarisvelgedega autodele Maanteeameti lubadega teatud marsruutidel ja talvisel ajal läbikülmunud maapinna oludes kuni 60-tonniste vedude lubamist alates 2014. aastast.
3. Selleks koostada ja realiseerida teede ja sildade investeerimisprogramm aastateks 2014–2020.
4. Kuna Maanteeameti poolt kasutatavad projekteerimisnormid ja -juhendid on vastuolulised ja ei kajasta muutunud olukorda, tuleks kaaluda Taanis või Rootsis kasutusel oleva juhendtarkvara eeskujuks võtmise võimalust 2013. aasta lõpuks.“
Raport on kättesaadav keskkonnakomisjoni kodulehel.

Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit allkirjastasid täna riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe, millega siseriiklikke vedusid teostavate kutseliste autojuhtide minimaalne kuupalk tõuseb 620 euroni ja tunnitasu 2,85 euroni.

Lepe jõustub käesoleva aasta 1. novembril ja selles sisalduvad töötasu ning töö- ja puhkeaja reegleid on kohustuslikud täita kogu sektorile.

Autoettevõtete Liit ja Transpordi Ametiühing alustasid läbirääkimisi uue palgakokkuleppe sõlmimiseks siseriiklikus autoveosektoris käesoleva aasta augustis. Palgaleppe peamiseks eesmärgiks on autojuhtide palgataseme ühtlustamine.

Autoettevõtete Liit koos partneritega (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Maanteeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet) korraldab 9. oktoobril 2012 Kehtnas järjekordse vedaja infopäeva.

Seekord on infopäev suunatud peamiselt veosevedajatele. Käsitletakse õigussuhteid veonduses (vastutuse jagunemine kauba kahjustumisel veoahela erinevatel etappidel, veoleping võlaõigusseaduses, rasked õigusrikkumised autoveol), räägitakse unisusest autoroolis ja selle tagajärgedest, tutvustatakse projekti „Tark tee“ ja Maanteeameti poolt pakutavaid liiklusinfo teenuseid. Kõne alla tulevad muudatused tehnonõuetes (tuled, ümberehitus, gabariidid teljekoormuse märkimine jne.) ning muudatused rehvide märgistuses.

Infopäeva kutse avaneb SIIN