Autoettevõtete Liit korraldab kolmapäeval, 2. märtsil koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Erametsaliiduga rahumeelse meeleavalduse, et pöörata üldsuse, ametkondade ja poliitiliste erakondade tähelepanu puidutranspordi arengut takistavatele küsimustele.

Kehtiva täismassipiirangu tõttu on ümarmaterjali vedu Eestis ebaefektiivne ja ettevõtjate konkurentsivõimet pärssiv. 2010. aastal läbi viidud „Puidutranspordi makromajandusliku uuringu“ raames uuriti erinevaid võimalikke autorongide täismassistsenaariume Eesti oludes: 44 t (tänane kehtiv üldpiirang), 52 t ja 60 t.  Uuringu tulemusena leidsid teadlased, et suurema täismassi puhul (60 t) kaasneks vedude majandusliku efektiivsuse kasv ja hoitaks kokku 15, 4 milj eurot otseseid kulusid aastas, väheneks liiklussagedus ja läbisõit 21 miljoni kilomeetri võrra ning paraneks liiklusohutus. Väheneks vedude keskkonnamõju, sealhulgas CO2 emissioon 35% võrra. Koormussageduse vähenemisega kaasneks teekatendi kulumise vähenemine. Uuringus leitakse, et mõistlik on tõsta vedude efektiivsust ning panustada Eesti maanteede infrastruktuuri arendamisse. Uuringus osalesid Autoettevõtete Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringu teostajaks oli Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli poolt loodud konsortsium.

Eestis ümarmaterjali veol kasutatavad kaasaegsed metsaveokid on projekteeritud ja ehitatud selliselt, et  täismassi tõstmine 60 tonnini ei vii teljekoormust üle Eestis lubatud normi. Konkurentmaades on lubatud täismass suurem (Soomes ja Rootsis 60 t  ning Lätis lubadega 52 t) ning Soome ja Rootsi suund on tõsta täismassi 70…90 tonnini lisades vastavalt autorongile telgi ja pikkust. Et konkurentsivõimes veel täiendavalt mitte maha jääda, tuleb meil oma 44 t-lt piirangult ülespoole liikuda.

Tuleb tegutseda koostöös ning leida operatiivsed lahendused täismassi ebamõistliku piirangu taseme tõstmiseks 60 tonnini. Olemas on poliitiline valmisolek piirangu muutmiseks mõistlikumaks, kuid ettevõtjate hinnangul ei tegele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ala haldava ministeeriumina eesmärgipäraselt ja lükkab võimalikke lahendusi teadmata kaugesse tulevikku.

Et näitlikustada hetkel veetavate koormate suurust ja autode tehnilise võimekuse erinevust, saab 2. märtsil  kell 12.00-14.00 näha koormatega metsaveoautosid Eesti erinevais paigus: Imaveres, Tartus, Pärnus ja Narva – Tallinn maanteel.  See on rahumeelne ettevõtjate pöördumine avalikkuse poole, et otsida probleemile lahendusi. Vajalik on kõigi osapoolte koostöö nii riigi- kui erasektoris, et tõsta meie metsasektori konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust ning parendada infrastruktuuri. Efektiivsuse kasv veol mõjutab Eesti metsaomaniku (nii riigi kui era) tulu positiivselt, hoides kokku ebamõistlikke kulusid. Efekt vedudel kasvaks ka teistes sektorites, näiteks puistematerjalide ja vedelike vedudel.

Pressikonverents ajakirjanikele toimub 02. märtsil kell 9.00 – 10.00 Autoettevõtete Liidus, Akadeemia tee 20.

Lisainfo:
Villem Tori
Autoettevõtete Liit
Tel. 6412 511
al@autoettevoteteliit.ee

Ott Otsmann
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Tel. 6567 643
ott.otsmann@emtl.ee

2010. aasta lõpul valmis Autoettevõtete Liidu ja Eesti Metsatööstuse Liidu koostööprojekti tulemusena „Puidutranspordi makromajanduslik uuring“. Uuringu viis läbi Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli teadlastest moodustatud konsortsium.

Projekti eesmärgiks oli välja selgitada, millist sotsiaalmajanduslikku mõju omab raskeveokite täismassi piirangu tõstmine, millised on võimalused läbi raskeveokite täismassi piirangu tõstmise vähendada puiduga seotud vedude arvu ja kuidas see omakorda mõjutab liiklusohutust ning vajadust infrastruktuuri investeeringute ning hoolde suurendamiseks.

Uuriti, kuidas mõjutavad erinevad täismassid (40 tonni, 44 tonni, 52 tonni, 60 tonni) ning sõidukite konfiguratsioonid liiklusohutust; teede aluse, mullete ja katendite, sildade ja teiste ristmerajatiste kandevõimet, eluiga ja remondi/taastamiskulusid; keskkonda; metsa- ja puidutööstuse  konkurentsivõimet. Selgitati, millistel tingimustel võiks lubada täismassi piirangu tõstmist (nt. teatud marsruudid, kiirusepiirangud, sõidukite konfiguratsioonid, juhtide väljaõpe jm).

Täismassipiirang puudutab tervet rida majandusharusid. Eriti oluline on see puistematerjalide, kasvuturba, vedelkütuste ja toorpiima veol. Nende majandusharude puhul toob täismassipiirangu tõstmine kaasa transpordikulude vähenemise, millega omakorda väheneb toodete omahind. Omahinna vähenemine suurendab sektorite konkurentsivõimet ning on märkimisväärselt suurem võrreldes puidusektoriga.

Täismassipiirangu muutmine 44lt tonnilt 60le tonnile lubaks olemasolevate puiduveomahtude puhul kokku hoida kogusumma 163 mln krooni (sisaldades kõiki makse) aastas, teisisõnu langeks transpordi osakaal veetava kauba maksumuses 17,7%lt 14,2%le. Muutus 52lt tonnilt  60le tonnile moodustab eelnevast muutusest ca 37% .

Uuringu tulemusena selgus, et liiklusohutuse seisukohalt ei ole vahet, kas sõidetakse 44, 52 või 60 tonnise täismassiga sõidukitega, korras pidurisüsteemi korral on ohutus tagatud. Uuringu andmetest nähtub, et koormussageduse määramiseks vajalikku siirdetegurit arvestades on oht maanteedele on 44 t  täismassiga sõiduki kasutamisel suurem, võrreldes 60 tonnise täismassiga sõidukiga.

Selgitati välja, et autorongide lubatud täismassi suurendamisega 44 tonnilt 52 tonnile kaasneb 6,72 miljoni tonnise veomahu korral keskkonda paisatava süsihappegaasi hulga vähenemine 22% võrra ja täismassi kasvuga 44 tonnilt 60 tonnini kaasneb süsihappegaasi emissiooni vähenemine 35% võrra.

Sildadele ja teedele avaldatava mõju seisukohast võiks 52 tonnise täismassiga sõidukite kasutamist lubada trassipõhiselt riigimaanteedel, arvestades trassidele jäävate sildade olukorda. Eestis jääb puiduveol kasutatavatele riigimaanteedele ca 42 halvas seisukorras silda, millele üle 52 tonnise täismassiga sõidukite lubamist tuleb iga silla puhul eraldi vaadelda. Soovitusena võib osadel sildadel ka raskeveokite liikumiskiirust piirata 80le kilomeetrile tunnis, mis vähendaks sildadele mõjuvaid dünaamilisi koormusi.

Täismass avaldab mõju peamiselt teljekoormuse kaudu ja suurendatud täismassi puhul tuleks kasutada kindlate parameetritega veokeid ning jälgida nende mõju valitud trassidel.
Uuringu tulemusi kokku võttes võib öelda, et tervikuna oleks kasulikum ja mõistlikum  nii erinevatele sektoritele kui ka infrastruktuuri poole pealt vaadatuna vedada korraga rohkem ja vähem arv kordi, kasutades selleks sobivaid autoronge.

Uuring annab võimaluse 52 tonnise täismassiga sõidukite kasutamise lubamise küsimusega edasiliikumiseks sammhaaval.

Avaliku teenindamise lepingute alusel teenindavate liinidebusside olukord lähtub riigi ja omavalitsuste toetustest, sõitjatelt laekuvast piletitulust ning vedajate ja nende finantseerimise allikate majanduslikest võimalustest, samuti riigi poolt seatud tingimustest riigihangetel. Riik on üldjuhul seadnud tingimusteks vedajate poolt avaliku teenuse osutamise madalaima hinna aga ka järjest enam busside  piirvanuse. Siinkohal on tõstatatud küsimus, kas ainuüksi busside vanus määrab kasutatava veeremi kvaliteedi ja mugavuse. Vedajatele oleks see ressursi säästmine, kuna bussi renoveerimine maksab Soome sellekohast praktikat arvesse võttes hinnanguliselt kuni 30% uue bussi maksumusest. Riigi poolt vaadatuna on positiivne, et tekivad uued töökohad, kindlustatakse reisijatele täiendavaid mugavusi ja renoveerimine on keskkonnasäästlik ilma oluliselt suuremate kapitalikuludeta.
Riigihangetel ei ole tänaseni kasutatud mehhanisme, mis annaksid eelise renoveeritud busside pakkujatele, mistõttu vedajad ei ole motiveeritud busse renoveerima ja hiljem neid riigihangetel ka pakkuma.
Lähtudes ülaltoodust ja toetudes Soome Vabariigi Bussiliidu (Linja-Autoliitto) Oulu osakonna ja Oulu Maavalitsuse (Oulun Läänihallitus) 2006. aastal käivitunud praktikale on Maanteeamet algatanud tegevused regulatsiooni loomiseks, mis arvestaks Eestis läbiviidavates riigihangetes renoveeritud bussi vanuseks 5 aastat (60 kuud).
Maanteeameti ja Tallinna Tehnikakõrgkooli koostöös on välja töötatud esialgne projekt, mis käsitleb riigihangete muutmise korda, bussi taastamise tehnilist kirjeldust, ekspertiisi teostamist jne.
Kapitaalselt renoveeritud busside riigihangetel arvestamist reguleeriva raamistiku välja töötamine on põhjendatud üksnes juhul,  kui vedajate poolt on reaalne huvi nimetatud regulatsiooni loomiseks.
Maanteeamet  tegi Autoettevõtete Liidule ettepaneku koostöös vedajatega kujundada oma seisukoht busside renoveerimise küsimuses.Autoettevõtete Liit toetab väljapakutud ideed. Lisaks riigihangetel arvestamisele võiksid ka teenuse tellijad hakata korralikult renoveeritud busse väärtustama.

Autoettevõtete Liit korraldab 03. novembril 2010 algusega kell 11.00 autojuhi töö- ja puhkeaja korraldust puudutava koolituse
vedude eest vastutavatele isikutele ja logistikutele,
Koolituse viib läbi Villem Tori, kes on ka  Autoettevõtete Liidu ja Julgestuspolitsei koostöös valminud „Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhendi“ üks autoritest.
Koolitus toimub Tallinnas, aadressil Akadeemia tee 20. Maksumus ühe osaleja kohta on 600.- krooni.
Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine
e-posti aadressil al@autoettevoteteliit.ee.
Palume tingimata märkida osaleja nimi, arveaadress ja kontakttelefon (kui arve tasuja on ettevõte, siis osaleja nimi ja kontakttelefon, ettevõtte nimi ja aadress).
Viimane registreerumise kuupäev on 29. oktoober. Infotelefon 6412 511.
NB! Koolitus toimub juhul, kui registreerunud on vähemalt 10 osalejat.

Autoettevõtete Liit korraldab 15. oktoobril algusega kell 10.00 Tallinnas teabepäeva uue liiklusseaduse tutvustamiseks. Toimumiskoht Tallinna Autobussikoondise õppeklass, aadressil Kadaka tee 62a, Tallinn.
Teabepäeva viib läbi liiklusseaduse väljatöötamise tögrupi liige Harri Kuusk. Teabepäeval osalemise tasu on 600.- krooni, Autoettevõtete Liidu liikmetele 120.– krooni.
Registreerumine e-posti aadressil al@autoettevoteteliit.ee hiljemalt 12. oktoobriks.  Palume tingimata märkida osaleja nimi, aadress ja kontakttelefon (kui arve tasuja on ettevõte, siis osaleja nimi ja kontakttelefon, ettevõtte nimi ja aadress). Peale registreerumist saadetakse osalejale arve.