Muutunud on autojuhi mittetöötamise tõendi vorm

Euroopa Komisjoni otsusega  2009/959/EL võeti vastu uroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) 561/2006 tuleneva autojuhi mittetöötamise tõendi UUS vorm.

Tõendi vormi leiate siit

Sõidukijuhid ja nende tööandjad ei suhtu töö- ja puhkeaja reeglitesse täie tõsidusega

Euroopa direktiivid on väga täpselt kehtestanud nõuded kaupa ja reisijaid vedavatele autojuhtidele. See puudutab sõidu- ja puhkeaja nõudeid põhimõttel, et sõitev autojuht peab olema puhanud.
Kontrolli viib teedel läbi politsei ja veondusega tegeleva ettevõtte, edaspidi veoettevõtte, juures teeb kontrolli Tööinspektsiooni töötajana tööinspektor.

Tööinspektor kontrollib veoettevõtja juures Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 ja EV liiklusseaduse täitmist.
Kontrollitakse määrusega 561/2006 ettenähtud veokeid, mida kasutatakse:

  • kaubaveoks, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni;
  •  reisijateveoks, rohkem kui 9 inimese veoks, juht kaasa arvatud.

 Veoettevõttes kontrollitakse sõidumeerikutele salvestatud andmeid (määrus 561/2006): sõidukijuhi ööpäevast sõidu- ja puhkeaega, vaheaegu sõidul, iganädalast töö- , sõidu- ja puhkeaega, kahenädalase sõiduaja kohta kehtivaid piiranguid ja analoogmeeriku salvestuslehtedele kantud andmeid (määrus 3821/85).
Käesoleval aastal on alustatud sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrollimist veoettevõtja juures kontrollimist võimaldava arvutiprogrammiga. Sellega kontrollitakse analoogketastele salvestatud ja digitaaltahhograafist saadud andmeid.
Digiandmeid laetakse arvutisse  tahhograafi kaabliga või salvestatakse mõne nn. välisseadme abil, nagu TachoReader Mobile, TachoReader Combo, DBOX, Optac, Downloadkey, TachoDrive jne.
On olukordi, kui on salvestatud ainult andmed autojuhtide kiipkaartidelt. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et autojuhid käivad kodus puhkamas aga sõidukid töötavad edasi teiste juhtidega ja andmeid veokitelt on raske kätte saada.
Andmed tuleb salvestada sõidukite digitaalsetest sõidumeerikutest, kust saab kätte andmed sõiduki ja ka sellega töötanud autojuhtide kohta. Alles siis saab leida ka need rikkumised, mis on liigitatud nende rikkumiste raskuste alusel kategooriatesse, st on võimalik teha kindlaks rikkumise raskusaste,  kas kerge-, raske- või väga raske rikkumine.

Rikkumiste kategooriad on välja toodud Vabariigi Valitsuse 23.07.2009.a. määruse nr 131 (RT I 2009, 42, 282) II lisas „Rikkumiste liigitus”.
Arvutiprogramm avastab rikkumisi küllaltki palju. Näiteks, kui autojuht puhkeajal „liigutab” parkimisplatsil sõidukit kas või mõned meetrid, on ööpäevane puhkeaeg sellega juba mitte katkestatud, vaid seda puhkeaega ei ole peetud ettenähtud tunde. Selliseid ühe, kahe ja kolme minutilisi sõidukriipse, mis tulevad graafikul välja, on küllaltki palju.
Juhul kui veoettevõtja ei säilita analoogmeerikute salvestuslehti ega allalaaditud andmeid vähemalt 365 päeva, so üks aasta, loetakse rikkumist „Väga tõsiseks rikkumiseks” ning veoettevõtja, kui tööandja,  kuulub väärteomenetluse seadustiku alusel karistamisele.

Toon välja  mõned puudused, mida liigitatakse „Väga tõsiseks rikkumiseks” (vaadata VV määrust nr 131):
·         andmeid ei sisestata käsitsi sõidumeerikusse või väljatrükile, ei kanta salvestuslehele;
·         sõidumeeriku lülitite mittenõuetekohane kasutamine;
·         salvestuslehele ei ole kantud perekonnanime;
·         salvestuslehele ei ole kantud eesnime;
·         juht ei märgi kogu teavet nende perioodide kohta, mida sõidumeerik ei registreeri;
·         kasutatakse määrdunud ja kahjustatud salvestuslehti, kus andmed ei ole loetavad;
·         salvestuslehed või juhikaart on eemaldatud ja see mõjutab andmete salvestamist.

 Tööandjate ja veokijuhtidega vesteldes tuleb välja, et tihti nad ei tea seda, kuidas tuleb meerikuid reguleerida ja sinna õiget informatsiooni sisestada. Digitaalmeerikud väljastavad väga palju sõnumeid, hoiatusi ja talitlushäireid, mida ka ei teata. See viitab sellele, et puuduvad digitaalmeerikute kasutusjuhendid, mille järgi tuleks veokijuhte juhendada. Digitaalmeerikute kohta on kõik vastavad andmed olemas neid müüvatel ja remontivatel-taatlevatel  ettevõtetel.  Veokijuhtide juhendamisel tuleks pöörata tähelepanu ka ülaltoodud määruste 561/2006 ja 3821/85 õppimisele ning koos läbi arutamisele. Kahjuks veokijuhi töölevõtmisel vaadatakse ainult, et veokijuht oleks koolituse läbinud aga tema teadmisi ei kontrollita ega värskendata.
Kontrollitavate andmete hulka tuleb arvestada ka veoettevõtja poolt väljastatud tõend, kui sõidukijuht oli  ajutiselt töövõimetu, oli põhipuhkusel või juhtis sõidukit, mis ei kuulu määruse nr 561/2006 või AETR’i kohaldamisalasse.

 Toivo-Ants Mäe
Sõidukijuhtide tööinspektor
Tööinspektsiooni
Põhja inspektsioon
Tel: 626 9463
toivo.mae@ti.ee

Kutseline autojuht peab tundma töö- ja puhkeaja nõudeid

Iga auto- ja bussijuht peab hoolitsema selle eest, et tema töö- ja puhkeaja andmed oleksid korrektselt salvestatud. Iga tööandja peab tagama oma sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja andmete nõuetekohase säilimise.
Tuleb tõdeda, et kaugeltki kõik tööandjad ja sõidukijuhid ei ole veel kehtivate töö- ja puhkeaja nõuetega kursis.
Autoettevõtete Liidul valmis 2008. aastal trükis „Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhend“. Nimetatud juhendis selgitatakse autojuhtidele, logistikutele ja tööandjatele arusaadavalt ja lihtsalt töö- ja puhkeaja korraldust. Juhend ei asenda õigusaktides kirjapandut, kuid aitab neid nõudeid paremini täita ja mõista.

2009. aastal anti välja eelpoolnimetatud juhendi lisa „Kutselise auto- ja bussijuhi töö- ja puhkeaja nõuete rakendamise praktilisi küsimusi“.Kaante vahele on kokku kogutud auto- ja bussijuhtidelt tulnud küsimused, mis töö- ja  puhkeaja nõuete täitmisel kõige rohkem selgitamist vajavad.

Trükiste maksumus on 72.- ja 21.-  krooni ning neid saab osta ainult Autoettevõtete Liidust.
Info ja tellimine telefonil 6412 511 või e-posti aadressil al@autoettevoteteliit.ee

Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja I poolaasta kontrolli tulemused

Tööinspektsiooni sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrolli tulemustest 2009 I poolaastal saate lugeda siit

Autoettevõtete Liit uuendas lepingut Euroopa Liiklusohutuse Hartaga

17. juunil osales Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori koos teiste huvigruppide esindajatega Euroopa Liiklusohutuse Harta (European Road Safety Charter) allkirjastamise tseremoonial Olümpia hotellis. Hartaga liitunuid tervitasid majandus– ja kommunikatsiooniminister  Juhan Parts ja Euroopa Komisjoni esindaja Toivo Klaar.
Tegemist on Euroopa Komisjoni initsiatiiviga, mis on kutsutud ellu liiklusohutuse parandamiseks ja inimohvritega lõppenud liiklusõnnetuste arvu  vähendamiseks. Tulemuste saavutamiseks kaasab harta arvukalt sidusrühmi nii üle Euroopa kui ka maailma. 2009. aasta esimese poolaasta lõpuks oli hartaga ühinenud juba 1400 liiget.
ERSC propageerib ettevõtmisi, mis seotud üldise liiklusohutuse arendamisega. Hartaga ühinenud liikmed annavad kõik ühel või teisel moel oma panuse turvalisuse tõstmisele liikluses.  Autoettevõtete Liit ühines esmakordselt hartaga  2006. aasta märtsis kolmeks aastaks ja oli  ERSC esimene osaleja Eestist..  Professionaalse transpordi valdkonnas puutub AL liiklusohutuse teemaga kokku iga päev ja on  aastaid tegelenud ohutu ja turvalise liikluse propageerimisega Eestis.

Autoettevõtete Liidul nüüd oma infoleht

Käesoleva aasta aprillikuus alustas ilmumist Autoettevõtete Liidu liikmetele mõeldud infoleht. Infoleht annab põhjalikuma ülevaate liidu tegemistest ning tutvustab transporditurul toimuvat.

Autoettevõtete Liit ja Tallinna Tehnikakõrgkool teevad koostööd autotehnika alase hariduse edendamiseks

Autoettevõtete Liit ja Tallinna Tehnikakõrgkool sõlmisid koostöölepingu, mille põhieesmärgiks  on kaasaaitamine autotehnikaalase kõrghariduse ja täiendkoolituse arengule.

Koostöös tutvustatakse laiemalt autotehnika alaga seonduvat, korraldatakse inseneripraktikat ja täiendõpet, arendatakse edasi õppekavasid ja kaasatakse transpordiettevõtete spetsialiste õppetöö läbiviimisse.

Maaülikoolis on käivitunud bio-transpordikütuste kasutuse edendamise projekt

Eesti Maaülikooli osalusel on käivitunud rahvusvaheline koostööprojekt ADORE IT, mille peamiseks eesmärgiks on taastuvatest allikatest saadud biokütuste kasutamise edendamine transpordisektoris. Projekti idee on tingitud asjaolust, et praeguse kasvutempo juures ei jõuta Euroopa transpordikütuste turul ilma lisameetmeid rakendamata suure tõenäosusega soovitud biokütuste tarbimise osakaaluni õigeaegselt. Vastavad eesmärgid ja tähtajad on algselt paika pandud Euroopa Liidu nn. taastuvate bio-transportkütuste direktiivis 2003/30/CE, mille sisu on hetkel läbimas põhjalikku uuenduskuuri.
Projekt keskendub bio-transpordikütuste nagu biodiisel ja bioetanool turunõudluse tõstmisele suurte masinaparkide (transpordi- ja bussiettevõtted) omanike, kohalike omavalituste ja väiketarbijate hulgas. Keskseks eesmärgiks on suurendada biokütuseid tootvate ettevõtete, kütust müüvate tanklate ja seda kasutavate autode arvu. Paralleelselt keskendutakse kooskõlastusprotsessidele, mis eelnevad biokütuste tootmisjaamade ning tanklate rajamisele eesmärgiga selgitada välja protsesside kiirendamise võimalusi. Plaanis on korraldada temaatilisi koolitusi kohalike omavalitsuste ametnikele ja põllumajandustootjatele. Biokütuste kasutamise suurendamiseks riiklikul tasemel nähakse ette koostööd ministeeriumitega, et uurida fossiil- ja biokütuste madalaprotsendiste segude müügi organiseerimist. Väiketarbijate hulgas on projekti raames plaanis meedia vahendusel tõsta teadlikkust bio-transpordikütuste kasutamise osas, et suurendada biokütustel töötavate autode osakaalu. Koostöös kütuse- ja automüüjate on kavas selgitada välja bio-transpordikütuste tõhusama reklaamimise- ja neid kasutavate autode populariseerimise võimalusi.
Lähtudes eeltoodust kutsub Maaülikooli projektimeeskond koostööle transpordi- ja bussiettevõtteid, kütuse- ja automüüjaid, kohalikke omavalitsusi, ministeeriume ja meediat, kes on temaatikast huvitatud. Projekti kestvus on 36 kuud, sellest võtab osa seitse partnerit seitsmest Euroopa riigist. Projekti põhirahastaja on Euroopa Liidu Intelligent Energy Europe programm.
Lisainfo: www.adore-it.eu ja Eesti Maaülikool, Bert Holm, bert.holm@emu.ee

Majanduskomisjonis käsitleti metsavedudega seotud probleeme

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi eestvedamisel toimus Toompeal 10. märtsil 2009 parlamentaarne kuulamine metsatööstuse konkurentsivõimest seoses metsaveokite tonnaa?iga.

Kuulamisele olid kutsutud Autoettevõtete Liidu, Eesti Metsatööstuse Liidu, Riigi Metsamajandamise Keskuse, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti ja Julgestuspolitsei esindajad.

Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse liige Ott Otsmann selgitas, et olla konkurentsivõimeline Eestist eksporditavate puittoodetega, peab toodete omahind olema turgudele sobiv. Otsmann rõhutas, et sisemaa transpordikulul on oluline osa toodete omahinnas. „Sõltuvalt toodete vääristusastmest ja veokaugusest, hinnanguliselt 5-20% moodustab toodete hindadest sisemaine transpordikulu,“ väitis ta. Otsmanni sõnul on Eestis kehtestatud 40 tonnine autorongi täismassi piirang. Naaberriikides Soomes ja Rootsis, kes on meie konkurendid, on vastav piirang 60 tonni. Samas on teljekoormuse piirangud meil sarnased – 10 tonni. 40 tonnine autorongi täismassi piirang on mõistlik 3-4 teljeliste veokite korral. Metsaveokitel on aga 6-7 telge. Otsmann märkis, et Eesti metsasektoris võiks täismassi piirangu tõstmisel 60 tonnini säästa hinnanguliselt ligi 1 miljard krooni. „Siia on arvestatud veokulude vähenemine, mis tuleneb väikesemast vajalikust veosooritustest ja läbitud sõidukilomeetritest sama hulga kauba teisaldamiseks. See kõik aitaks meil tulla toime karmis majanduslikus konkurentsis ja oma tooteid müüa ning kasutada kodumaist metsaressurssi efektiivselt,“ märkis  Eesti Metsatööstuse Liidu esindaja.

Maanteeameti juht Koit Tsefels rõhutas, et Eesti teed ja sillad ei ole  erinevalt põhjanaabritest Soomes ja Rootsis projekteeritud ega ehitatud sarnaselt, et taluda suuremaid koormusi ja pikemaid autoronge. Tsefelsi sõnul on meie võimalused antud probleemi lahendamisel jätkata vedu talveperioodil erilubadega 52 tonniliste vedudega, valida olemasoleva teedevõrgu andmete põhjal võimalikud marsruudid ja teha majanduslik analüüs – missugused on kulutused teekatete ja sildade tugevdamisele ja – kas kulude tegemine on majanduslikult põhjendatud.

Mõttevahetuse käigus arutati nimetatud probleemiga seotud erinevaid aspekte alates teede ja sildade kandevõimest ja lõpetades liiklusohutusega. Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaasmärkis, et arutatav teema on olnud aktuaalne juba mõnda aega. See on üles kerkinud tervel real majanduskomisjoni korraldatud väljasõiduistungitel ja kohtumistel. „Arutelu näitas, et probleemidele tuleb leida tasakaalustatud lahendus, mis arvestab nii majanduslikku efekti kui ka teede seisukorda. Paindlik tegutsemine viib antud probleemide lahendamisel edasi,“ ütles Klaas.

 Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori ettekanne Riigikogu majanduskomisjonis

Praktilised nõuanded auto- ja bussijuhtidele

Äsja ilmus trükist eelmisel aastal välja antud „Kutselise auto- ja bussijuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhendi” lisa „Kutselise auto- ja bussijuhi töö- ja puhkeaja nõuete rakendamise praktilisi küsimusi”.

Kaante vahele on kokku kogutud auto- ja bussijuhtidelt tulnud küsimused, mis töö- ja  puhkeaja nõuete täitmisel kõige rohkem selgitamist vajavad. Raamatuke annab neile küsimustele vastused ning loodetavasti aitab kummutada mõned müüdid, mis sohvrite hulgas levinud on.

Eelpoolnimetatud trükist saab osta Autoettevõtete Liidust, ühe eksemplari hind on 20.- krooni.
Info telefonil 6412 511 või e-posti aadressil al@autoettevoteteliit.ee