Autoettevõtete Liit korraldab 10. septembril 2008 teabepäeva, millel osalevad Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maavalitsuste ja  kohalike omavalitsuste ametnikud, poliitikud, Autoettevõtete Liidu sõitjateveo ettevõtted.

Teabepäeva teemaks on bussitranspordi toetamine.
MKM teede- ja raudteeosakonna nõunik Aini Proos räägib bussitranspordi olukorrast ja ühistranspordi finantseerimisest aastatel 2008-2010, maakondade esindajad ühistranspordi olukorrast oma maakonna vaatevinklist nähtuna.
MKM ühistranspordi valdkonna juht Pärt Põldemaa tutvustab riikliku ühistranspordi infosüsteemi ÜTRIS arenguid.
Osalejad saavad omavahel mõtteid vahetada, esitada küsimusi ja kommenteerida räägitut.

Lisainfo: Ivo Volt, sõitjateveo spetsialist, tel 6412 513

 

Autoettevõtete Liit, Eesti Metsatööstuse Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit pöördusid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi poole palvega osutada kaasabi uuringu algatamiseks, mille eesmärgiks on selgitada välja optimaalne tegelik täismass raskekaalulisele veosele, võttes arvesse liiklusohutust, teede olukorda, keskkonnamõju ja  majanduslikku mõju ning anda hinnang ja vajaminevad meetmed teede seisukorra säilitamiseks. Uuringu lähteülesande koostas käesoleva aasta kevadel raskekaaluliste veoste ümarlaua algatusel loodud töörühm.

Hinnanguliselt veetakse Eestis puitu 6 miljonit tm; 40 tonnise raskeveoki  lubatud täismassi korral saab  ühe veoga teisaldada keskmiselt 21 tm. 6 miljoni tm ümarpuidu teisaldamiseks on vaja teha orienteeruvalt 300 tuhat vedu keskmiselt 100 km kaugusele. Kuna metsaveo autod on spetsiaalselt ehitatud puidu veoks, ei ole auto koormamine pärast puidu mahalaadimist võimalik ja nii sõidetakse uue koorma järele tühjalt. Tühisõitude arv on samuti 300 tuhat, seega tuleb puidu teisaldamiseks teha 600 tuhat vedu keskmiselt 100 km kaugusele.

Arvestada tuleb asjaoluga, et tühi metsaveoauto kaalub keskmiselt 20-22 tonni, sealhulgas metsamaterjali tõstuk orienteeruva kaaluga 2,5 tonni. „Kasulik“ koorem lubatud piirangu juures on alla poole raskeveoki täismassist.

 

Eesti Metsatööstuse Liidu ja Autoettevõtete Liidu eestvedamisel läbiviidud metsaveo autode kontrollmõõtmisel (ülevaade lisatud) ilmnes, et lubatud 40 tonnise autorongi puhul oli keskmine teljekoormus 7 tonni. Kontrollmõõtmisel koormatud 53 tonnise täismassiga veoki telgede kaal jäi alla 9 tonni.  Normatiividega lubatud maksimaalne teljekoormus on 10 tonni. 

 

 

Vedude arv väheneks ning liiklusohutus suureneks  oluliselt, kui metsaveoautodel oleks lubatud lähtuda teljekoormuse piirangust ning ületada 40 tonnist täismassi. 52 tonnise täismassiga veok, mille teljekoormus on kuni 10 tonni,  saab ühe veoga vedada puitu keskmiselt 33 tm. Sellise täismassi lubamise korral  väheneb koormaga vedude arv 300-lt tuhandelt 180-le tuhandele, sama palju väheneb ka tühisõitude arv. Kokku oleks sellise lahenduse tulemusel Eesti teedel 600 tuhande veo asemel 360 tuhat vedu.

 

Naaberriikide kogemused ja uuringud on toonud esile asjaolu, et vedude arv on oluline mõjur teede seisukorrale, mistõttu on nii Soomes, Rootsis kui ka Lätis lubatud liigelda raskemate masinatega, järgides teljekoormuse piiranguid.

Raskekaaluliste vedude optimeerimine on oluline nii liiklusohutuse, teede seisukorra kui ka ettevõtete konkurentsivõime seisukohast.  Arvestada tuleks ka asjaoluga, et kaasaegsed raskeveokid on konstrueeritud kõiki liiklusohutuse nõudeid järgides. Sõltumata sellest, kas tehase lubatud täismass on 40, 50, 60 või 70 tonni, on sõidukid maanteeliikluses võrdselt ohutud.

Vastavalt Euroopa Liidu nõuetele on Tööinspektsioon intensiivistanud sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrollimist. Põhja inspektsioonil, so Tallinnas ja Harjumaal ning Lõuna inspektsioonil Tartus on selleks eraldi tööinspektorid.

Tööinspektsioonil on plaanis muretseda spetsiaalne tarkvara, mis hakkab analüüsima digitaalmeerikute ehk digitaalsete tahhograafide ja analoogmeerikute salvestuslehtedel olevat informatsiooni. Tööinspektor kontrollib ja analüüsib tööandja juures aasta vältel säilitatud analoogmeerikute salvestuslehti ja digitaalmeerikutelt  spetsiaalsetele mälupulkadele /downloadkey’dele/ salvestatud informatsiooni. Kaasasolevasse arvutisse skaneeritakse nii analoogmeerikute salvestuslehed kui ka mälupulkadel olevad originaalfailid. Peale andmete kontrollimist tööinspektori poolt, arvuti analüüsib sisestatud andmeid ja  väljastab kontrollakti, kus tuuakse välja sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete alljärgnevad rikkumised:
1. päevase, nädalase ja kahe järjestikuse nädala sõiduaja nõuetele mittevastavused;
2. vaheaeg peale 4,5 tunnist sõitu, selle mittekasutamine ja ka ettenähtust lühema vaheaja kasutamine;
3. igapäevase ja –nädalase puhkeaja nõuetele mittevastavused;
4. määrdunud ja rikutud analoogmeeriku salvestuslehed.
Peale ülaltoodu kontrollitakse veel, kas tööandja:
1. peab tööaja arvestust;
2. poolt koostatud sõitjateveo töögraafik ja sõiduplaan  vastavad ettenähtud  nõuetele;
3. on asendanud määrdunud või rikutud salvestuslehti;
4. on tööinspektorile taganud ligipääsu kõigile talle vajalikele andmetele.

Praegu toimub samade andmete kontrollimine käsitsi, mis võtab küllaltki palju aega.
Suurt probleemi tekitab nii praegu, kui ilmselt ka tulevikus see, et autojuhid ei registreeri ega reguleeri sõiduki seisu ajal oma õiget tegevust sõidumeerikul olevate tegevuste sümbolite järgi, kasutades selleks ettenähtud lülitit. Liikumise ajal näitab sõidumeerik automaatselt sõiduaega, mida tähistab sümbolina „rool”. Auto seismise ajal aga autojuht võib teha muud tööd, olla olekuvalmis või puhata.
Kahjuks  paljud tööandjad ei tunne ega tea nõudeid, mis on küllalt kokkuvõtlikult välja toodud Autoettevõtete Liidu ja Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse ühistööna väljaantud trükises „Kutselise auto- ja bussijuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhend”. See peaks olema nii tööandja, logistiku  kui ka autojuhi kohustuslik õpik.

Rikkumiste avastamisel võib tagajärjeks olla see, et tööinspektoril on õigus kohtuvälise väärteo menetlemise korras määrata, vastavalt  Liikluseeskirja  § 7429 ja 7443 – 7453 väljatoodud  rikkumiste esinemisele, trahvi. Tööinspektor võib väärteo esinemisel trahvi määrata kas tööandjale või autojuhile. Nii tööandjad kui ka autojuhid peaksid endale teadvustama, mida tähendab sattumine Karistusregistrisse.

 

Toivo-Ants Mäe
Sõidukijuhtide tööinspektor
Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon

24. aprillil toimus Vihterpalu mõisas Autoettevõtete Liidu korraline üldkogu.
Kinnitati 2007. majandusaasta aruanne ja kuulati erinevaid üldharivaid ettekandeid.
Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse direktor Tamur Tsäkko tutvustas kohalviibijatele
eelseisvaid muudatusi avalike teenuste osutamisel ettevõtetele ja kutselistele
autojuhtidele ning Goodyear Dunlop Tires Baltic AS tutvustas Goodyeari uue põlvkonna
veoauto rehve.

Maanteeamet lõpetab Tallinn-Tartu maanteel üle 12 meetri pikkustele
veokitele reedeti kella 13.00-st kuni 20.00-ni kehtinud liikumise keelu
alates 11. aprillist 2008.

Keelu kehtimise ajal kogutud liikluse koosseisu, sõidukite kiiruste, juhtide
käitumise ja veoautode marsruutide muutusi analüüsides selgitab Maanteeamet
välja kehtinud keelu mõju liiklusohutusele ja otsustab selle jätkamise
vajaduse alates sügisest.

 

Liiklusohutuse suurendamise eesmärgil keelas Maanteeamet alates
14.detsembrist 2007 üle 12 m pikkuste sõidukite ja autorongide (väljaarvatud
bussid) liikluse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel alates Jüri
liiklussõlmest km 11,8 kuni Kärevere ristmikuni km 169,1 reedestel päevadel
ajavahemikul 13.00-st kuni 20.00-ni.