Bussipiletite hinna tõus on paratamatu
Eestis on otsustatud, et linnadevaheline kaugbussiliiklus on kõige tavalisem kommertsalustel toimiv äri, millele avalik sektor riigieelarvest toetust ei maksa. Kõik kulud, mida bussiettevõte kaugbussiliini käigus hoidmiseks teeb, peavad saama kaetud laekuvast piletitulust. Seetõttu on bussipiletite hinna tõstmine ettevõtjatele ainsaks vahendiks, et katta kütuse kallinemisest, bussijuhtide palgatõusust, tehnilise hoolduse ja muude teenuste pidevast kallinemisest tekkivaid kulusid. Veelgi ebameeldivamaks alternatiiviks oleks liinide sulgemine.
Samal põhjusel on veoettevõtted sunnitud vähendama ka sõidusoodustuste määrasid mõnedele sõitjagruppidele, kellele nad seni vabatahtlikult on soodustusi pakkunud: õpilased, tudengid, eakad inimesed jpt. Seadusest tulenevalt peavad vedajad tasuta vedama eelkooliealisi lapsi ja teatud kategooriaga puuetega inimesi. Riik on pannud sellise kohustuse eraettevõtjale ilma, et vedaja selle eest mingit tasu saaks. Hinnanguliselt jääb vedajatel igal aastal sellise tegevuse tulemusena saamata 6-8 miljonit krooni piletitulu.
Kahjuks ei ole ka riik teinud mitte midagi bussitranspordi arendamiseks ega loonud eeldusi ühistranspordi eelistamiseks isiklikule sõiduautole. Ühistranspordi arengut kavandavad ametnikud ja poliitikud ei soovi isegi arutleda võimalike meetmete üle, mille abil bussitransporti ja selle hinnataset saaks atraktiivsena hoida. Erinevaid võimalusi, mida kasutatakse teistes riikides, oleks aga mitmeid. Näiteks madalam käibemaksumäär ühistranspordi piletitele, madalam kütuse aktsiisimäär või aktsiisimaksu kompenseerimine ühistranspordile, riiklikud toetused kaugliinidele, sõidukulutuste hüvitamine seda vajavatele inimestele (tudengid, puudega isikud, vanurid jne) sotsiaalhoolekande süsteemi kaudu, vmt.
“Isegi Soomes, mille ühistranspordi taset peetakse Euroopa parimaks, on väga aktiivselt hakatud mõtlema bussitranspordi riikliku toetuse suurendamise peale, eesmärgiga pidurdada piletihinna tõusu ja sellega soodustada ühistranspordi kasutamist võrreldes isikliku autoga.“, kommenteeris Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori. “Madalamat pileti käibemaksumäära kasutatakse nii Soomes, Lätis kui ka mitmes teises Euroopa riigis. Lätis toetatakse riiklikult kõiki erinevaid liinitüüpe. Aga meil korrutatakse järjepidevalt, et bussitransport on tavaline äriline ettevõtmine ja kes sellega tegeleda tahab, peab ise katma ka sellest tulenevad riskid, sealhulgas kütuse kallinemine maailmaturul või valitsuse määratavad aktsiisitõusud. Vastavalt sellele meie vedajad ka käituvad: tõstavad piletihinda seni kuni võimalik, vähendavad soodustusi või sulgevad liine kui kulusid ei ole enam võimalik katta. Paraku tundub, et riigi selline ühistranspordipoliitika viib kogu sektori tõsisesse kriisi, paljudes piirkondades ühistransport hääbub ning isiklik sõiduauto jääb ainukeseks ja valdavaks liikumisvõimaluseks.“
Lisainfo: Autoettevõtete Liit, tel 6412 511