Raskekaaluliste veoste optimeerimine võimaldab elavdada majandust
Autoettevõtete Liit, Eesti Metsatööstuse Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit pöördusid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi poole palvega osutada kaasabi uuringu algatamiseks, mille eesmärgiks on selgitada välja optimaalne tegelik täismass raskekaalulisele veosele, võttes arvesse liiklusohutust, teede olukorda, keskkonnamõju ja majanduslikku mõju ning anda hinnang ja vajaminevad meetmed teede seisukorra säilitamiseks. Uuringu lähteülesande koostas käesoleva aasta kevadel raskekaaluliste veoste ümarlaua algatusel loodud töörühm.
Hinnanguliselt veetakse Eestis puitu 6 miljonit tm; 40 tonnise raskeveoki lubatud täismassi korral saab ühe veoga teisaldada keskmiselt 21 tm. 6 miljoni tm ümarpuidu teisaldamiseks on vaja teha orienteeruvalt 300 tuhat vedu keskmiselt 100 km kaugusele. Kuna metsaveo autod on spetsiaalselt ehitatud puidu veoks, ei ole auto koormamine pärast puidu mahalaadimist võimalik ja nii sõidetakse uue koorma järele tühjalt. Tühisõitude arv on samuti 300 tuhat, seega tuleb puidu teisaldamiseks teha 600 tuhat vedu keskmiselt 100 km kaugusele.
Arvestada tuleb asjaoluga, et tühi metsaveoauto kaalub keskmiselt 20-22 tonni, sealhulgas metsamaterjali tõstuk orienteeruva kaaluga 2,5 tonni. „Kasulik“ koorem lubatud piirangu juures on alla poole raskeveoki täismassist.
Eesti Metsatööstuse Liidu ja Autoettevõtete Liidu eestvedamisel läbiviidud metsaveo autode kontrollmõõtmisel (ülevaade lisatud) ilmnes, et lubatud 40 tonnise autorongi puhul oli keskmine teljekoormus 7 tonni. Kontrollmõõtmisel koormatud 53 tonnise täismassiga veoki telgede kaal jäi alla 9 tonni. Normatiividega lubatud maksimaalne teljekoormus on 10 tonni.
Vedude arv väheneks ning liiklusohutus suureneks oluliselt, kui metsaveoautodel oleks lubatud lähtuda teljekoormuse piirangust ning ületada 40 tonnist täismassi. 52 tonnise täismassiga veok, mille teljekoormus on kuni 10 tonni, saab ühe veoga vedada puitu keskmiselt 33 tm. Sellise täismassi lubamise korral väheneb koormaga vedude arv 300-lt tuhandelt 180-le tuhandele, sama palju väheneb ka tühisõitude arv. Kokku oleks sellise lahenduse tulemusel Eesti teedel 600 tuhande veo asemel 360 tuhat vedu.
Naaberriikide kogemused ja uuringud on toonud esile asjaolu, et vedude arv on oluline mõjur teede seisukorrale, mistõttu on nii Soomes, Rootsis kui ka Lätis lubatud liigelda raskemate masinatega, järgides teljekoormuse piiranguid.
Raskekaaluliste vedude optimeerimine on oluline nii liiklusohutuse, teede seisukorra kui ka ettevõtete konkurentsivõime seisukohast. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et kaasaegsed raskeveokid on konstrueeritud kõiki liiklusohutuse nõudeid järgides. Sõltumata sellest, kas tehase lubatud täismass on 40, 50, 60 või 70 tonni, on sõidukid maanteeliikluses võrdselt ohutud.