Kohtusid AL ja ETTA juhatused

Täna kohtusid Autoettevõtete  Liidu (AL) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate (ETTA) juhatused, et arutada olukorda transpordi tööjõuturul.
ETTA taotleb endiselt bussijuhtide miinimumpalga tõstmist sellel aastal. AL liikmed arutavad teemat lähiajal ühiselt, kuid vestlustest vedajatega on  jäänud kõlama selge sõnum, et sel aastal bussijuhtide miinimumpalga määra tõsta ei ole võimalik.
See ei tähenda, et mitte keegi mingil juhul palka ei tõsta. Mõni ettevõtja võib mõnes piirkonnas stabiilsete tellimustöödega ka palka tõsta, selleks, et motiveerida paremaid töötajaid. Kuid tänaseks kujunenud majandusolukorras ei saa nõuda kõigilt ettevõtjatelt kõigi töötajate palga tõstmist võrdsel määral.
See viiks osad ettevõtted pankrotini ja töötajate töötuks jäämiseni. Ettevõtjad on täna seisukohal, ja seda jagab ka väga suur osa bussijuhtidest, et sel aastal on peamine eesmärk töökohtade ja sissetuleku säilitamine, mitte iga hinna eest palga tõstmine ja seetõttu osade töötajate töö kaotamine.

Veoautodele tuleb paigaldada täiendavad tahavaatepeeglid

Euroopa Liidu direktiiv kohustab varustama veoautod täiendavate tahavaatepeeglitega hiljemalt tänavu 31. märtsiks.

Kõik veoautod  N2  (täismass 3,5 kuni 12 tonni) ja N3 kategooriates (täismass üle 12 tonni), mis on esmakasutuses alates 1. jaanuarist 2000,  peavad hiljemalt 31. märtsiks paigaldama sõitjapoolsele küljele lainurkpeegli (IV klass) ja lähivaatepeegli (V klass). Viimastel aastatel ehitatud veokitel on see nõue õnneks juba täidetud.

Nõue ei ole kohustuslik N2 kategooria sõidukitele, mille täismass ei ületa 7,5 tonni, kui neile ei ole võimalik paigaldada lähivaatepeeglit viisil, mis  vastaks järgmistele nõuetele:

– ükski peegli osa ei ole madalamal kui 200-210 sentimeetri kõrgusel maapinnast, olenemata reguleerimisasendist siis, kui sõiduk on koormatud täismassini;

– peegel on juhi kohalt täielikult nähtav.

Euroopa Komisjoni ning liiklusohutusealaste töögruppide analüüsi tulemusena selgus, et raskeveokite juhid, kes ei näe oma sõiduki kõrval või vahetus läheduses külgmises pimealas viibivaid teisi liiklejaid, põhjustavad  ülesõitudel ja ristmikel palju liiklusõnnetusi.  11. juulil 2007 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2007/38/EÜ, millega kehtestati nõuded Euroopa Liidus registreeritud raskeveokitele peeglite paigaldamise kohta.

Eelkõige on otsus suunatud jalakäijate, jalgratturite ja mootorratturite kaitsmisele, keda ohustavad kõige enam veoautode sõitjapoolsel küljel asuvast külgmisest pimealast tingitud ohud. Selliste õnnetuste kõige sagedasem põhjus on selles, et raskeveoki juht ei märka parempööret sooritades jalakäijat või jalgratturit. Analüüside põhjal hukkub Euroopas hinnanguliselt igal aastal ligi 400 inimest, kuna raskeveokite juhid ei näe oma sõiduki kõrval või vahetus läheduses viibivaid teisi liiklejaid.

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AL üldkogul osalejad pidasid vajalikuks tõsta bussijuhtide palka 2009. aastal kuni 15%

Autoettevõtete Liitu kuuluvate bussiettevõtete juhid tõdesid, et kuigi Eesti majandusolukorra halvenemise tõttu on olukord tööjõuturul paranenud ja tööd soovivate bussijuhtide hulk on suurenenud, on jätkuvalt vaja tõsta bussijuhtide palka. Seda selleks, et meelitada bussijuhiks nooremaid inimesi ning vähendada välismaale tööle suunduvate juhtide hulka. Vastasel korral ei ole 4-5 aasta pärast enam kedagi rooli panna. Ettevõtjad tõdesid, et bussijuhtide palka tuleb tõsta aastas vähemalt 10-15%, seda ka üldise majanduslanguse olukorras.

Samas otsustasid transpordiettevõtete juhid, et hetkel ei ole võimalik uuendada Autoettevõtete Liidu ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel 2007. aastal sõlmitud üldtöökokkulepet ega tõsta kogu transpordisektorile laienevat miinimum tunnipalga tariifi. Selle otsuse ajendiks on Maksu- ja Tolliametis värskelt valminud transpordisektori palga- ja maksuanalüüs millest ilmneb, et sõlmitud üldtöökokkulepe ei täida oma eesmärki ning tema põhimõtted ei ole rakendunud. Nimelt selgub analüüsist, et suurema osa transpordiettevõtete palgatase on tunduvalt madalam kui Autoettevõtete Liitu kuuluvatel ettevõtetel ja väga paljud ettevõtted maksavad auto- ja bussijuhtidele ametlikult vaid kehtivat miinimumpalka. Teades tegelikku olukorda tööjõuturul, tõestab Maksu- ja Tolliameti analüüs, et transpordisektoris toimub endiselt ebarealistlikult madala palga maksmine ning töökorraldus ei vasta kokkulepitud nõuetele.

Antud olukorraga ei ole Autoettevõtete Liidu liikmed rahul, kuna üldtöökokkuleppe laiendatud täitmist kogu sektoris ei ole suudetud tagada ega kontrollida ning Liidu liikmed näevad selles ohtu enda konkurentsivõime säilitamisel. Sellest tulenevalt teeb Autoettevõtete Liit ettepaneku alustada üldist arutelu transpordisektoris süveneva kriisi leevendamiseks, kaasates sellesse Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti.

“Liikleme ohutult!” seminarid plaanis ka tuleval aastal

MKM toetatava liiklusjärelevalve alase koostööprojekti „Liikleme ohutult – 2008!” Mäetagusel toimunud seminaril osalenud sidusgrupid tõdesid, et seminaride sarja korraldamist on tingimata vajalik jätkata ka edaspidi. Välja toodi  mitmed teemad, mida 2009. aastal käsitleda tuleks.

Liikleme ohutult – 2008!” on otsene jätk  Autoettevõtete Liidu 2006. aastal alustatud õppeseminaride sarjale ning 2007. aastal MKM toetatud koostööprojektile „ Liikleme ohutult”. Taolised seminarid on vajalikud õigusloome esindajatele, järelevalveametnikele ja transpordiettevõtjatele, et jõuda ühiste arutelude käigus seadusandluse põhimõtete ühtse tõlgendamiseni, vältimaks võimalikke probleeme ja mitmeti mõistmist kontrollimise käigus või tahtmatut seaduse rikkumist autojuhtide poolt.

2008. aastal on koostööprojekti „Liikleme ohutult -2008!” raames läbi viidud kolm seminari. Seminaridel käsitleti digimeeriku töö põhimõtteid, kasutamist, andmete salvestamist ja töötlemist, viidi läbi praktiline õppus digimeeriku simulaatoril. Käsitleti auto- ja bussijuhtide töö- ja puhkeaja nõudeid ja nende kontrollimist Tööinspektsiooni pilgu läbi, samuti seadusandlikest aktidest tulenevaid erisusi. Terve seminaripäev kulus liiklusseaduse muudatuste tutvustamiseks. Viimasel seminaril Mäetagusel räägiti autoveoseaduse muudatustest, vaatluse all oli olukord liikluses koormate kinnitamisel, sõidukite massid ja mõõtmed, kuulati ettekannet juhtide väsimusest ja sellega seonduvatest ohtudest.

Homme stardib Pressibuss

Kolmapäeval, 29. oktoobril saab Autoettevõtete Liidu ja Majandusajakirjanike Ühenduse koostöö tulemusena teoks Pressibussi ringsõit marsruudil Tallinn-Rapla-Paide-Viljandi-Tallinn.

Pressibussi eesmärgiks on selgitada ajakirjanikele Eesti ühistranspordi korraldamist ja süsteemi, tänast olukorda ning poliitiliste otsuste mõju selle arengule. Ringsõidul kohtutakse bussiettevõtjate ja tellijate esindajatega.

Täiendav info:
Autoettevõtete Liit
Ivo Volt 6412 513

Liikleme ohutult -2008!”Mäetagusel

Autoettevõtete Liit kutsub Teid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt toetatava liiklusjärelevalve alase koostööprojekti „Liikleme ohutult – 2008!” järgmisele seminarile.

Seminar toimub 4.-5.novembril 2008 Mõisahotelli Meintack konverentsiruumis, Mäetagusel, Ida-Virumaal. Seminari algus kell 11.00.

Osalema on kutsutud Julgestuspolitsei ja Politseiprefektuurid, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, Riiklik Autoregistrikeskus, Tööinspektsioon, Autoettevõtete Liit, ERAA, vedajad.

Päevakava:

4. november
10.30 – 11.00
Registreerimine ja hommikukohv
11.00-12.30
Autoveoseaduse muudatused
Eda Rembel – MKM veondus – ja liiklustalituse juhtivspetsialist
12.30 – 13.00
Ühistranspordiseaduse muudatused
Liiklusseaduse jooksvad muudatused
Priit Vene – MKM veondus- ja liiklustalituse juhataja
13.00 – 14.00
Lõuna
14.00 – 14.45
Olukord liikluses koormate kinnitamisel
Priit Tuuna – Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse
juhtivkonstaabel

14.45 – 15.30
Juhtide väsimusest tingitud ohud ja kuidas neid ära tunda
Toomas Ernits – Maanteeameti liikluskasvatuse
osakonna peaspetsialist
15.30 – 15.50
Kohvipaus
15.50 – 17.00
Ülevaade liiklusjärelevalvest prefektuurides
Prefektuuride esindajad
17.00 – 18.00
Sõidukite massid ja mõõtmed
Karmo Uusmaa – ARK tehnoülevaatuse talituse
juhataja
18.30 Õhtusöök
5. november
9.00 – 10.00 hommikusöök
10.00 – 11.00
Tulevaste seminaride teemade arutelu ja planeerimine
11.00 Seminari lõpetamine

Seminaril osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine.
Info ja osalemistingimused telefonil 6412 511 või e-posti
aadressil al@autoettevoteteliit.ee

Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrollimised on muutunud tõhusamaks

 Tööinspektsiooni koostatud ülevaadet sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrolli tulemustest saate lugeda siit

 

Eesti autoveofirmad on tänavu välismaal rikkunud seadust 374 korral

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud autokaubaveo komisjon otsustas saata märgukirja 27-le rahvusvaheliste autovedudega tegelevale ettevõttele, kelle kohta on 2008. aastal laekunud kolm või enam rikkumisalast teadet. Kõige enam rikuvad Eesti veoautojuhid välismaal sõidu- ja puhkeaja nõudeid.

2008. aasta jooksul laekus välisriikide asutustelt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teateid Eesti vedajatel avastatud 374 õigusrikkumise kohta. Korduvaid õigusrikkumisi esines 27-l Eesti ettevõttel. Kõige enam rikuti sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaja nõudeid (241 juhtumit). Sõidukite tehnoseisundi kontrollimisel avastati olulisi rikkeid ja puudusi 26 korral, teises riigis rahvusvahelise autoveo teostamise õigust tõendav dokument puudus või eirati selle kasutustingimusi kuuel juhul ning ohtlike ainete veo konventsiooni rikuti neljal korral. Kõige rohkem teatasid Eesti autovedajate rikkumistest Leedu, Läti, Poola, Vene Föderatsiooni, Norra, Rootsi ja Saksamaa

Märgukirjaga palub autokaubaveo komisjon 27-l enam eksinud ettevõtetel selgitada avastatud rikkumisi ja anda aru, mida on ettevõttes rikkumiste edasiseks vältimiseks ette võetud. Ettevõtete selgitused vaatab komisjon läbi järgmisel koosolekul.

Komisjon otsustas ka, et kümne ettevõtte osas, kelle sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaja kontrollimisel välisriikides avastati korduvaid õigusrikkumisi, edastatakse informatsioon Tööinspektsioonile. Ühtlasi teeb komisjon inspektsioonile ettepaneku viia nendes ettevõtetes läbi täiendav kontroll.

Nende sõidukite kohta, mille tehnoseisundi kontrollimisel avastati välismaal puudusi, edastab komisjon informatsiooni Autoregistrikeskusele. Sõiduki tõsiste tehniliste rikete avastamisel, mille puhul keelasid välisriigi kontrollorganid veokil liiklemise, võib ARK suunata antud sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele Eestis.

Autokaubaveo komisjon on moodustatud majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga ning komisjoni töö eesmärk on vaadata läbi ja kontrollida Autoveoseaduse, rahvusvaheliste autoveo kokkulepete ja muude autoveo korraldust reguleerivate õigusaktide rikkumise juhtumeid.  Komisjon teeb rikkumiste kohta vastavatele institutsioonidele ettepanekuid, kuidas tagada rahvusvahelisel autovedudel ausat konkurentsi, tõhustada liiklusohutust ja järgida õigusakte. Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Politseiameti, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Autoettevõtete Liidu esindajad.

Lisainfo:
autokaubaveo komisjoni sekretär Eda Rembel, tel 625 64 27

Koostööprojekti “Liikleme ohutult 2008! ” jätkuseminar Tallinnas

Autoettevõtete Liit kutsub Teid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt toetatava liiklusjärelevalve alase koostööprojekti ”Liikleme ohutult 2008!” järgmisele seminarile, mille teemaks on Liiklusseaduse eelnõu. Seminaril saab teada, millised on tähtsamad kavandatud muudatused, võimalik on esinejatele küsimusi esitada ning toimuvad teemakohased arutelud.

Toimumise aeg: 24. september 2008

Toimumiskoht: TEHNOPOLI konverentsiruum, Akadeemia tee 21, Tallinn

Osalejad: Julgestuspolitsei ja Politseiprefektuurid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, Riiklik Autoregistrikeskus, Autoettevõtete Liit, ERAA, vedajad.

Päevakava:

09.30 – 10.00  Registreerimine ja hommikukohv
10.00 – 10.10  Seminari avamine
10.10 – 11.00   Üldülevaade liiklusseaduse muudatustest
Priit Vene – MKM veondus- ja liiklustalituse juhataja
Eero Aarniste – MKM veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist
Küsimused esinejatele
11.00 – 12.00   Liiklusreeglid
Harri Kuusk – Maanteeameti nõunik
Küsimused esinejale
12.00 – 13.00  Nõuded sõidukitele ja liiklusregister
Rein Einer – ARK direktori asetäitja
Küsimused esinejale
13.00 – 14.00  Lõuna
14.00 – 15.00  Mootorsõidukijuhi juhtimisõiguse andmine
Juhan Kaarpalu – ARK direktori asetäitja
Toivo Kangur – ARK eksamiosakonna juhataja
Küsimused esinejatele
15.00 – 15.15  Kohvipaus
15.15 – 16.00  Parkimine, liiklusõnnetus, liiklusjärelevalve ja vastutus
Eero Aarniste – MKM veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist
Küsimused esinejale
16.00 – 17.00 Selgitused Lammasmäe seminaril üleskerkinud autojuhi töö- ja puhkeaega puudutavatele küsimustele
Jaak Ideon – MKM veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist
Arutelu
17.00   Seminari lõpetamine

Info ja osalemistingimused: Autoettevõtete Liit, tel. 6412 511, e-post: al@autoettevoteteliit.ee
Osaleda saavad ainult eelnevalt registreerunud. Registreerumise lõpptähtaeg  22. september 2008.

Kas Eesti ühistransporti tabab 2009. aastal krahh?

Kas Eesti ühistransporti tabab 2009. aastal krahh?

PRESSITEADE

Autoettevõtete Liit
09.09.2008

2009. aasta Riigieelarve koostamise käigus on ilmnenud, et riiklik toetus maakondade bussitranspordile ei suurene või halvemal juhul võib isegi väheneda. Olukorras, kus aasta-aastalt on oluliselt kasvanud kõik transpordi korraldamise kulud, võib toetuste vähendamine tähendada bussiliikluse sulgemist väga paljudes Eesti piirkondades.

Autoettevõtete Liidu arvestuste kohaselt peaks järgmise aasta maakonnaliinide toetuse summa tõusma vähemalt 330 miljoni kroonini selleks, et säilitada elanikkonnale enam-vähem senisel tasemel bussidega liikumise võimalus. Juhul, kui toetuse summa jääb selle aasta, so 265 miljoni krooni tasemele või hoopiski väheneb, on vedajad sunnitud liine olulisel määral vähendama või hoopiski loobuma maavalitsustega sõlmitud lepingutest. Sellisel juhul on maavalitsused kiirendatud korras sunnitud korraldama konkursid uute vedajate leidmiseks ja teenuse maksumus võib veelgi kallineda. Maavalitsused on seda võimalust ka ette näinud ja hinnanud toetuse vajaduseks juba üle 400 miljoni krooni.

“Eesti bussitransport ja tegelikult kogu ühistranspordisüsteem on väga suures ohus ja toetuste mittesuurendamine võib sektorile tuua krahhi.“, kommenteeris Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori. “Toetuste piiramine käivitab ahelreaktsiooni: bussiliine vähendatakse ja bussipileti hinda tõstetakse; inimestel jääb sõiduvõimalusi vähemaks aga see on kallim; osad inimesed loobuvad seetõttu bussist auto kasuks; ühistranspordi kasutajaid jääb seega veelgi vähemaks; seetõttu väheneb endiselt piletitulu ja ühistranspordi toetuse vajadus kasvab hoolimata sõiduvõimaluste vähenemisest ja kvaliteedi halvenemisest. Meie sõnum poliitikutele ja ühistransporti korraldavatele ametnikele on, et ühistranspordi toetuste pealt kokku hoidmine tähendab ühiskonnale olulist kulude kasvu. Me oleme välja arvestanud, et bussifirma, mis saab liinide teenindamiseks toetust 1 miljon krooni, maksab maksudena riigile tagasi 1,1 miljonit krooni. Seega loodetud kokkuhoiu asemel saab riik hoopis kahju.“

Bussinduses valitsevat olukorda ja võimalikke edasisi arenguid käsitletakse homme, 10. septembril toimuval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Autoettevõtete Liidu poolt korraldataval infopäeval, kus veoettevõtjad ja transporditeenuse tellijad loodavad saada täpsemat infot järgmise aasta toetuste osas ja sellest tulenevalt kavandada edasisi tegevusi. Samuti üritavad vedajad veelkord poliitikutele ja ametnikele selgitada, et ühistranspordi arvelt kokkuhoid tähendab pikemas perspektiivis väga olulist teenuse kallinemist ja tegelikult kaotab riik rohkem kui kokku hoiab.

Lisainfo: Autoettevõtete Liit, tel 6412 511