Kehtna MTK avas uue tehnikamaja

/

29. mail avas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli renoveeritud õpilaskodu ja tehnikamaja. Õpilaskodu ja raskemasinate praktilise väljaõppe keskuse projekte rahastati EL struktuurifondide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel. Kaasaegse sisutusega väljaõppekeskus on eeldus heade kutsealaste oskustega raskemasinate, veokite, busside ja liikurmasinate tehnikute koolitamiseks. Õpilaskodu renoveerimine ja kaasajastamine loob õppuritele paremad tingimused elamiseks ja puhkamiseks.
Kooliperet olid tähtsa sündmuse puhul tervitama tulnud koostööpartnerid ja tööandjad, kelle jaoks on oluline kvalifitseeritud tööjõu järjepidev ettevalmistamine.

UITP konverents Tallinnas

/

30. mail toimus Tallinnas UITP (Ülemaailmne Ühistranspordi Assotsiatsioon) konverents. Konverentsi korraldajateks olid Tallinna linn ja Tallinna Autobussikoondise AS, kes on UITP liige 1993. aastast.
UITP on rahvusvaheline ühistranspordi ametkondadest ja ettevõtetest, poliitiliste otsuste langetajatest, teadusasutustest ning ühistranspordi tarnivast ja teenindavast tööstusest koosnev võrgustik.
Ülevaate ühistranspordi korraldusest Balti riikides andsid MKM transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Toomas Haidak ja Läti Maanteetranspordi talituse ühistranspordi planeerimise divisjoni asejuhataja Inara Briksne. Riia ühistranspordi korraldusest rääkis linnatransporti opereeriva ettevõtte „Rigas Satiksme“ juhatuse liige Irina Feldmane. Vilniuse linna ühistranspordi korraldust tutvustas aselinnapea Romas Adomavičius.

Millised on Euroopa Liidu Transpordi Valge raamatu  järelmid Euroopa transpordile, rääkis UITP Euroopa osakonna direktor Brigitte Ollier. Euroopa finantsvahendite panustamisest ühistranspordi finantseerimisse sai videoesinemise vahendusel ülevaate Euroopa komisjoni transpordivolinik Siim Kallaselt. Puhtast ja jätkusuutlikust transpordist rääkis Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi osakonna ametnik Monique van Wortel.
Soovitusi innovaatiliseks ühistranspordi rahastamiseks andis UITP transpordi vanemökonomist Jérome Pourbaix.

Euroopa linnade ühistranspordi finantseerimise kogemusi jagasid Tallinna abilinnapea Taavi Aas, Saksamaa Ühistranspordi Ettevõtete Liidu (VDV) tegevdirektor Oliver Wolff, Helsinki Regionaaltranspordi Ameti ühistranspordi planeerimise osakonna direktor Arttu Kuusankorppi ja Londoni transpordi rahvusvaheliste ja Euroopa asjade direktor Steve Newsome.

Kehtna võõrustas vedaja teabepäeval osalejaid

/

Autoettevõtete Liidu, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli, Maanteeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti koostöös toimus eile Kehtnas vedaja teabepäev. Teabepäeva külastas üle 130 osaleja. Huvi ürituse vastu oli oodatust märksa suurem ja paratamatult tuli paljudele soovijatele ära öelda.

Teabepäeval käsitleti autojuhi töö- ja puhkeaja temaatikat, liiklusalase järelevalve küsimusi, tutvustati muudatusi juhtimisõiguse ja ametikoolituse valdkonnas, räägiti sõidukite tehnoseisundist. Toimusid praktilised esitlused Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli vastvalminud, kaasaegses õppetöökojas. Scania ja DAF veokite uusimaid mudeleid tutvustasid Scania Eesti AS ja Truck Trading Estonia OÜ.
Taolised teabepäevad on vajalikud õigusloome esindajatele, järelevalveametnikele ja transpordiettevõtjatele, et jõuda ühiste arutelude käigus seadusandluse põhimõtete ühtse tõlgendamiseni, vältimaks võimalikke probleeme ja mitmeti mõistmist kontrollimise käigus. Teabepäeval osalejad pidasid oluliseks võimalust diskuteerida vahetult nii seaduseloome kui järelevalve esindajatega.
Autoettevõtete Liit on taolisi teabepäevi vedajatele korraldanud alates 2006. aastast saadik, 2007. ja 2008. aastal koostööprojekti  „Liikleme ohutult“ raames.
Järgmine teabepäev uute teemadega on plaanis korraldada sügisel.

Vedaja infopäev Kehtnas

/

Autoettevõtete Liit, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet kutsuvad sõitjate- ja veosevedajaid 19. aprillil 2012 vedaja infopäevale Kehtnasse.

Käsitletavad teemad: Autojuhi töö- ja puhkeaeg, liiklusalane järelevalve, juhtimisõigus ja ametikoolitus, sõidukite tehnoseisund.

 

Bussijuhtide põhipalk tõuseb 12,2 protsenti

/

Autoettevõtete Liit ja Transpordi Ametiühing allkirjastavad majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi juuresolekul täna värske üldtöökokkuleppe, millega Eesti bussijuhtide põhipalk tõuseb kahes osas kokku 12,2 protsenti, lisatasusisid sisaldav kuupalk tõuseb septembriks vähemalt 700 eurole.

Kokkulepe kehtib siseriiklikul liiniveol tegutsevatele bussi-, trammi- ja trollijuhtidele ning selles sisalduvad töö- ja puhkeaja ning töö tasustamise tingimused on kohustuslikud kõigile liiniveoga tegelevatele tööandjatele.

Kuigi kokkuleppe pidulik allkirjastamine toimub täna, on uued palganumbrid jõus juba 1. veebruarist. Nii tuleb bussijuhile sellest kuust maksta tunnitasu mitte vähem kui 2.80 eurot. Kuutöötasu rikkumisteta töö eest koos lisatasudega ei tohi jääda alla 650 euro. 1. juulist tõuseb tunnitasu 3.00 eurole ja 1. Septembrist kuutöötasu vähemalt 700 eurole.

Lisaks tööandjate ja ametiühingu vahel allkirjastatavale kollektiivlepingule antakse koos majandusministriga allkirjad ka kolmepoolsele deklaratsioonile, mille eesmärgiks on toetada osapoolte püüdlusi kvaliteetse bussitranspordi pakkumisel. Ühele lehküljele mahtuv deklaratsioon sisaldab näiteks punkte võrdsest konkurentsist, piletitulu paremast laekumisest ja bussiliikluse finantseerimisest.

 

Üldtöökokkulepet on Eesti ühistranspordisektoris sõlmitud juba viimased 20 aastat. Täna on kehtiv kogu sektorit hõlmav lepe lisaks ühistranspordile veel vaid meditsiini valdkonnas.

Koostöös viidi läbi Rasketehnika päev Kehtnas

/

11. juunil toimus Kehtna MTK Tehnikavaldkonna eestvedamisel, koostöös Autoettevõtete Liidu (AL) ja Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) Rasketehnika Päev 2011, mille kandvaks teemaks oli metsaveoga seonduv problemaatika.
Osalejateks olid kooli tehnikavaldkonna koostööpartnerid. Esindatud olid katusorganisatsioonid Autoettevõtete Liit ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, oma uuemate veokitega olid kohal Scania Eesti AS, Silberauto AS, Volvo Estonia OÜ. Samuti oli üritusel esindatud Riigimetsa Majandamise Keskus. Üritus toimus kooli õppesõiduväljakul. Autoesindused pakkusid huvilistele võimalust vigursõidurajal proovida kätt autoroolis.
Kohal olid AL liikmete KaroTrans AS ja Hant OÜ puiduga koormatud metsaveoautod, millel autojuhid demonstreerisid oma kutseoskusi alates autosõiduga ekstreemtingimustes toimetulemisest kuni ümarpuidu maha-pealelaadimiseni.
Üritust väisas Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. Metsaveoga seonduvate probleemide selgitamisega olid tegevad AL direktor Villem Tori, juhatuse liige Vallo Tenso, EMTL juht Ott Otsmann ja veoautode maaletoojate esindajad.

Kommertssõidukite infopäev “Turvalisem transport”

/

31. mail kell 10-19 toimub Tallinnas Uus-Sadama ja Petrooleumi tänava vahelisel alal veoki-, takso- ja bussijuhtidele, sama valdkonna ettevõtjatele ning kõigile huvilistele mõeldud infopäev.

NB! Külastajatele on infopäeval osalemine tasuta!

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusjärelevalvetalituse eestvõttel korraldataval infopäeval tulevad tutvustamisele

  • rahvusvaheline raskeveokite ohutuse projekt C.A.S.H;
  • uuemad tehnikavahendid liiklusohutuse parandamiseks;
  • kommertssõidukeid puudutavate  õigusaktide muudatused;
  • sotsiaalkaitse võimalused;
  • tervisliku seisundi kaitse;
  • kauba-, vara-, tervise- ja sõiduki kindlustamine ning kahjujuhtumite menetlemise põhimõtted;
  • väljaõppe võimalused;
  • veoste säilimine; kinnitusvahendid
  • uuendused tehnikas ning ohutusseadmetes ja säästlikkuses;
  • politsei tööpõhimõtted õigusrikkumiste ära hoidmisel;
  • ettevõtteid ja sõidukijuhte koondavad organisatsioonid.

Neid valdkondi tutvustatakse erinevate väljapanekute ning teematelkides peetavate ettekannete raames. Päev on mõeldud kõigile transpordisektoriga seotud inimestele autojuhist ettevõtte juhini välja.

Korraldusele on oma õla alla pannud Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Keskkonnainspektsioon, Eesti Tehnoülevaatajate Liit, Autoettevõtete Liit, ERAA, Profid AJ, Transpordi Ametiühing, Scania Eesti AS, Volvo Estonia OÜ, Parkli HL OÜ, Tallinna Tehnikakõrgkool, Liikluskindlustuse Fond, First Stop, Eesti Unemeditsiini Selts, Stoneridge Electronics AS, Eesti Taksojuhtide Liit, Ergo Kindlustuse AS, Certex Eesti OÜ, Falck Autoabi OÜ, Warren Safety OÜ, AS KG Knutsson ning Silberauto AS.

Politsei- ja Piirivalveamet viib infopäeva läbi Baltic Sea Region Programme 2007-2013 II prioriteedi „Sise- ja väliskoostöö” raames.

Lisainfo:
Priit Tuuna
PPA korrakaitsepolitseiosakond
operatiivbüroo liiklusjärelevalve talitus
telefon: 612 3942
e-post: priit.tuuna@politsei.ee

Ilmus venekeelne töö- ja puhkeaja arvestamise juhend

/

Meil on heameel teatada, et  äsja ilmus trükist venekeelne „Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhend“.
Trükis sisaldab tõlget vene keelde Autoettevõtete Liidu poolt varem eestikeelsetena välja antud „Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhendist“ ja selle lisast „Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise praktilisi nõuandeid“.

Juhendis selgitatakse autojuhtidele, logistikutele ja tööandjatele arusaadavalt ja lihtsalt kehtivate õigusaktide nõudeid. Trükis ei asenda õigusaktides kirjapandut, kuid aitab neid nõudeid paremini täita ja mõista.
“Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhendit”saab osta ainult Autoettevõtete Liidust.Ühe eksemplari hind on 6.50 eurot.
Info ja tellimine telefonil 6412 511 ja e-posti aadressil al@autoettevoteteliit.ee

Töö- ja puhkeaja koolitus vedude eest vastutavatele isikutele ja logistikutele

/

Autoettevõtete Liit korraldab 06. aprillil 2011 algusega kell 11.00 autojuhi töö- ja puhkeaja korraldust puudutava koolituse vedude eest vastutavatele isikutele ja logistikutele.
Koolituse viib läbi Villem Tori, kes on ka Autoettevõtete Liidu ja Julgestuspolitsei koostöös valminud „Kutselise autojuhi töö- ja puhkeaja arvestamise juhendi“ üks autoritest.

Koolitus toimub Tallinnas, aadressil Akadeemia tee 20. Maksumus ühe osaleja kohta on 38.35 EUR. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine e-posti aadressil al@autoettevoteteliit.ee.
Palume tingimata märkida osaleja nimi, arveaadress ja kontakttelefon (kui arve tasuja on ettevõte, siis osaleja nimi, ettevõtte nimi, aadress ja kontakttelefon).
Viimane registreerumise kuupäev on 30. märts. Infotelefon 6412 511.

NB! Koolitus toimub juhul, kui registreerunud on vähemalt 10 osalejat. Kõiki koolitusele registreerunuid teavitatakse täiendavalt.

Maanteeameti mainekampaania ei edenda majanduse arengut

/

Kolmapäeval, 2. märtsil toimunud metsavedajate rahumeelne meeleavaldus ja sõnumid leidsid meedias kajastust, kuid kahjuks jättis Maanteeameti agressiivne suhtekorralduslik vastukampaania olulised sõnumid kajastusest välja.

Meeleavaldusel maanteedel osales kokku 220 metsaveoautot ja nende juhti. Metsa- ja puidusektor on Eesti üks suurimatest eksportivatest majandussektoritest ja meile teeb muret, et Maanteeamet ei tegele sisuliselt probleemide lahendamisega Eesti teedel, ega tee konstruktiivset koostööd ettevõtjatega, vaid kulutab maksumaksja raha suhtekorralduslikule kampaaniale selleks, et oma tegevusetust õigustada. Seetõttu peavad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Autoettevõtete Liit ja Erametsaliit vajalikuks tuua välja need väga olulised sõnumid, mis liiga vähe kajastamist leidsid:

Kaasaegsete autorongide mõistlik koormamine mõjutab oluliselt ja positiivselt nii metsasektori kui ka paljude teiste ettevõtlussektorite logistikaahela majanduslikku efektiivsust ja koos sellega kogu riigi ekspordi ja siseturu konkurentsivõimet. Ühesõnaga, meie kõigi heaolu.

Läbiviidud stsenaariumite uuring Eestis näitab, et 60 tonnise massi puhul ainuüksi metsaveol hoitaks otseseid kulusid kokku 15,4 miljonit eurot aastas ning lisanduks kokkuhoiud puistematerjalide, turba, kütuste, piima jms kaupade vedudel. Kõik see kokkuhoid kajastub meie majanduse arengus positiivsel poolel.

Metsaveoautode juhid ei seisnud teede ääres mitte niisama, vaid näpistasid kaks tundi oma kallist tööajast selleks, et näidata avalikkusele kuivõrd ebaefektiivne on hetkel nende veovahendite kasutusvõimalus, mida piirab eelkõige paljuräägitud täismassipiirang. Paraku leidis eile vähem kajastust sõnum, et teid lõhub eelkõige teljekoormus ning täismassi suurendamisel ja telgede lisamisel, teljekoormus kas jääb samaks või hoopis väheneb. Ettevõtted on investeerinud kaasaegsesse ja teedesõbralikku metsaveotehnikasse. Neid investeeringud peab olema võimalik ka eesmärgipäraselt ja efektiivselt kasutada.

Samuti on kõigile selge, et täiskoormatega vedades väheneb sõidusoorituste arv, mistõttu on summaarne mõju teekatendile suuremate koormate puhul  väiksem. Seda asjaolu näitavad kõik uuringud nii meil kui mujal, mis on seotud kaubavedude täismassi uurimisega. Eelmise aasta Eesti uuring näitas, et ainuüksi metsaveoautode summaarne läbisõit väheneks 21 miljoni kilomeetri võrra  aastas kui 44 tonni asemel oleks täismass 60 tonni.

Metsa- ja puidusektor ning vedajad ei protesti, vaid otsivad probleemidele lahendusi. Vähe sellest, et Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei näita üles initsiatiivi eesmärkide seadmiseks ja küsimustele lahenduste leidmiseks, nad isegi ei leia aega, et riigi majandusele olulise efektiivsuse küsimusega tegeleda. Tundub, et lihtsam on mitte midagi teha ning konstateerida, et teed on viletsas seisus.

Nii senine maanteetranspordi areng kui edaspidised märgid kogu maailmas näitavad, et veokoormate suurus on pigem kasvav ning veosoorituste arvu ja liiklussagedust püütakse vähendada. Teedeehituses ja autode tootmises kasutatavate materjalide, tehnoloogiate ning teadmiste areng on vedude efektiivsusele suunatud. Raske oleks ette kujutada, et see areng jääb äkki seisma ning me sõidame kümne aasta pärast samasuguste koormate ja veovahenditega kui täna ning ehitame teid täpselt samamoodi. Meie põhjanaabrid on Euroopas suunanäitajad ning kavandavad ja uurivad praeguse 60 t taseme tõstmist variantideni 70/80/90 tonni, lisades vastavalt autorongile telgi.

Maanteeameti sõnul on vaja teede infrastruktuuri panustada. Kindel see, et on vaja ja sellele on pidevalt tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad. See on lausa hädavajalik. Esmatähtis on teedeehitusel nende kvaliteet ja seda tuleb arvestada teedeehitushangete korraldamisel. Teedeehitusse panustatav raha peab kusagilt tulema ning üheks allikaks on siin vedude efektiivsuse ja konkurentsivõime kasvust tulev maksuraha ning ka liiklussageduse vähenemisest tulenev kulude kokkuhoid. Eelkõige peab olema efektiivne, et oleks mille arvelt ka infrastruktuuri investeerida.

Eesti metsa- ja puidutööstuse toodangu eksport moodustas 2010. aastal üle 1 miljardi euro. Puit ja puittooted olid Eesti väliskaubanduse bilansi tasakaalustajana esikohal ning pea ainukestena kaubagruppidest positiivse saldoga +592 milj eurot. Kogu metsasektori areng on primaarne maapiirkondade arengus andes tööd 30 000 inimesele.

Lisainfo:
Ott Otsmann
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
ott.otsmann@emtl.ee

Villem Tori
Autoettevõtete Liit
al@autoettevoteteliit.ee

Ants Varblane
Eesti Erametsaliit
ants.varblane@erametsaliit.ee