Suurema mõjuga saavad uued teekasutustasud olema nendele ettevõtetele, kes maksavad tasu peamiselt päeva kaupa. Kui kvartali ja aastatasud tõusevad kõige uuematel veokitel 10%, siis päevatasu 80%. Päevatasu suurem tõus on põhjendatav sellega, et välismaised vedajad maksavad ühe kolmandiku Eesti teekasutustasust, kuid sellest 80% laekub päevatasudest. Eesti vedajate puhul vastupidi –  20% laekub päeva ja 2/3 kvartali ja aasta tasudest. Niisiis lühiajalise tasu suurem tõus mõjutab enam välismaiseid vedajaid ja nende maksustamine on õigem, kui et vaid Eesti autovedajate kanda maksutõus jätta.

Suuremad teekasutustasud jõuavad lõpuks teenuste lõpphindadesse ja seega iga inimese rahakotti. Autotranspordi kogukuludes on teekasutustasude osakaal küllatki väike (hinnanguliselt kuni 1%), kuid oluline on jälgida sektori kogu maksukoormust, kus on lisaks veel ka raskeveokimaks, kütuseaktsiis, välisvedudel võrreldes teiste riikidega ka suuremad tööjõumaksud jne. Eesti peab jälgima, et võrreldes teiste riikidega me ei kaotaks oma transpordisektori konkurentsivõimes, sest positiivse ekspordikäibega toodab sektor meie riigile tulu.

Vajalikud on muudatused maksu tõhusamaks rakendamiseks

Mõistes, et elukallidus on tõusnud ja koos sellega ka kulud teede hooldusele, saab Autoettevõtete Liit aru teekasutustasude tõstmise vajadusest. Kuid ettepanekutes ministeeriumile juhtisime tähelepanu ka mitmele teisele maksu rakendamisega seotud ja pikka aega lahendamata küsimusele.

• Politsei suudab teekasutustasu maksmist kontrollida vaid umbes 0,1% igapäevaselt Eesti teedel liikuvatest veokitest. Kontrollid näitavad, et kuni 10% Eesti ja 4% välismaistel vedajatel on teekasutustasu makstama. Seega oleks hädavajalik võtta kasutusele automaatsed teekasutustasu kontrollimise ja maksmise süsteemid. See oleks riigi jaoks investeering, mis tasude paremast laekumisest väga kiiresti ära tasuks. Lisaks ühtlustub ettevõtluse konkurentsikeskkond, kuna tasu mitte maksmisega ei ole võimalik saada konkurentsieelist.
• Euroopa riikides on levinud praktika, et veokil ei lubata enne edasi sõita kui makstud on nii teekasutustasu kui ka saadud trahv. Kui teekasutustasu puhul saab kontrollija edasi sõitmist takistada kuni maks on makstud, siis trahvi puhul näeb riigi karistuspoliitika näeb ette, et  veokijuhile antakse kaasa trahvitšekk ja sõitu võib jätkata. Keegi ei tea, kas ja millal tehtud trahv tasutakse. Meie ettepanek on võtta ka Eestis kasutusele põhimõte, kus edasi sõitmine ei ole lubatud kuni ka trahv on tasutud. Samuti tegime ettepaneku tõsta kehtivaid trahvimäärasid kümme korda, sest seni on need üliväikesed (autojuhile maksimaalselt 50 eurot ja ettevõttele maksimaalselt 1800 eurot).
• Tegime ettepaneku, et suunata teekasutustasu 100% riigi ja kohalike omavalitsuste teede hoiuks. See on tasu otstarve seaduse kohaselt, kuid teadupoolest ei võimalda teehoiu alarahastamine hoida ka tänast teede taset. Meie teada ei ole ka kohalikele omavalitsustele riigi poolt teede hoolduseks antavat raha suurendatud pärast teekasutustasude kehtestamist, kuigi veokid sõidavad ju ka omavalitsuste teedel.

Vaata lisaks:

AEL seisukoht Liiklusseaduse muutmise eelnõu kohta