26. jaanuaril toimus 2023. a autovedajate aastakonverents, kus teemadeks olid autojuhtide puudus, pikemad ja raskemad veokid, maanteetranspordi arenguküsimused rohepöörde tegevuskeskkonnas ja digitaliseerimine. Korraldajatel sõnul oli konverentsil viimaste aastate suurim osalejate arv, mis näitab, et käsitletud on vedajate jaoks tõeliselt aktuaalsed.

AELi juhatuse liige Andrus Laul tegi ettekande, kus tutvustas praktilisi kogemusi 25 m veokitega sõitmisel ja tõdes, et nende kasutamine Eestis on reaalselt võimalik. Soome Transpordiameti esindaja Otto Lahti jagas kogemusi pikemate veokite kasutuselevõtmisest Soomes. Ta tõdes oma ettekandes, et sellel on suured positiivsed mõjud keskkonnale (18% vähem CO2-te) ja majandusele (ligi 800 milj vähem läbitud kilomeetreid ning ligi 10 000 vähem autojuhti). Ka ei ole pikemad veokid toonud Soomes kaasa rohkem ega raksemate tagajärgedega liiklusõnnetusi.

AEL ettepanekud maanteetranspordi arendamiseks

AEL tegevjuht Kersten Kattai tegi sissejuhatuse erakondade esindajate debatti rõhutades vajadust kavandada senisest paremini maanteetranspordisektori arenguid, milleks tuleks:

1. avada transpordi- ja liikuvuse arengukava ning kavandada selles sihid ja tegevused maanteetranspordi arendamiseks;
2. lubada Eesti teedele pikemad ja raskemad autorongid pikkusega 20,75 ja 25,25 m ning 60 tonnise täismassiga;
3. arendada järjepidevalt maanteetranspordi taristut (nutikad 2+2 teed, lisaparklad põhimaanteede suuremate linnade piiridesse -maanteede äärde, kvaliteetsed kõrvalmaanteed, elektriautodele/-veokitele laadimisjaamade taristu väljaehitamine jt. Lisaks tuleks vältida olukorda, kus teede investeeringud on iga-aastase riigieelarve strateegia kauplemise objekt.

Erakondade esindajate debatis tõdeti vajadust maanteetranspordi arenguid paremini kavandada. Peaaegu üksmeelsed oldi, et pikemad ja raskemad veokid tuleks Eesti teedele lubada.

Kersten Kattai osales aruteluringis koos ELEA (Herkki Kitsing) ja ERAA (Tiit Parik) esindajate ning Transpordiameti peadirektoriga (Priit Sauk). Arutelus tõdeti vajadust tugevdada erialaorganisatsioonide ja riigi partnerlust koosloomelisel poliitikakujundamisel. Samuti vajadust vaadata üle maanteetranspordi arengud riiklikes arengudokumentides ja muuta õigusakte, et need võimaldaks pikemate ja raskemate veokite kasutamist.

Veokijuhtide puuduse lahendamine vajab ühiseid jõupingutusi

AEL liikme Autosert esindaja Lenno Põder andis põhjaliku ülevaate veokijuhtide järelkasvust. Kui jätkub tänane trend, siis uuringute kohaselt on 2026. aastal Euroopas puudu üle 2 miljoni veokijuhi. Peamised kitsaskohad veokijuhtides põuas on ligipääsetavus (vanuse alampiir, kulud ametiõppele) ja ameti atraktiivsus (vähe noori ja naisi). Viimasele aitab kaasa ameti propageerimine. Auroserti veokijuhi koolituse vilistlaste uuringust selgus, et enam kui pooled veokijuhi ametikoolituse läbinutest ei tööta kaks aastat hiljem veokijuhina. Teine amet valiti valdavalt väikese töötasu, pideva kodust eemaloleku ja halva töökeskkonna pärast. Kaks kolmandikku küsitlusele vastanutest leidis, et noorte veokijuhiks hakkamiseks peaks olema parem palk.

Viljandi kutseõppekeskuse juht Tarmo Loodus rõhutas sektori ettevõtjate ja katusorganisatsioonide vastutust ameti propageerimisel ja tõi välja vajaduse ettevõtjate ning haridus-ja teadusministeeriumi koostöös suurendada vastuvõttu veoauto juhi ja bussijuhi ametiõppe erialale ja eraldada selleks täiendavat ressurssi.

Vaata ka Aastakonverentsi pildigaleriid.