Analüüsi tulemused toetavad transpordiekspertide ja sektori esindajate ettepanekut raskemate veokite teele lubamiseks
Valminud analüüsis hinnati raskemate veokite teele lubamisega kaasnevat kulu teekonstruktsioonide vajalikuks kaasajastamiseks ja leiti, et investeeringute efekt tasub vajalikud investeeringukulude (kokku 121 miljonit) juba nelja aastaga.
Eestis on juba pikemat aega olnud probleem veokite ülekoormatusega. Ühe lahendusena on Skandinaavias ja naaberriikides rakendatud raskemate ja pikemate veokite teele lubamine, mida Eestis pole otsustajad seni võimalikuks pidanud. Euroopas kaalutakse raskemate autorongide lubamist/soovitust kõigile TEN-T teedele, ajendatuna nii majanduse konkurentsivõimest kui kliimaeesmärkidest. Ka Läti kavatses käesolevast aastast EMS-rongid peateedele lubada.
Uued suuremad koormused toovad kaasa ka investeeringuvajadused taristusse. Transpordiameti tellimusel valmis hiljuti uuring, milles analüüsiti teedel liikuvat tegelikku autorongide arvu, täismasse ja teljekoormusi (loe pikemalt siit).
Konkurentsivõimemelisem vedu ilma negatiivse mõjuta teedele
Uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vähemalt 8-teljeliste autorongide täismassi tõstmine kuni 60 tonnini võimaldab tõsta efektiivsust nii vedajatel kui ka teekatendi suhtes – parem kauba/täismassi suhe ja paremini jaotatud koormus tagab sama kaubakoguse juures väiksema summaarse arvutusliku koormuse ehk tasakaalustab võimaliku majanduskasvu mõju transpordile lähemaks 20 aastaks (kuigi lähiaastatele ennustatakse pigem “kestlikku” kahanemist). Ehk siis koormuste tõstmine võimaldab konkurentsivõimelisema veo, kuid mõju teedele ei kasva. Arvutused näitavad, et vajalikud investeeringud ja täiendav CO2 emissioon tasakaalustub transpordisektori säästudega ca 5 aastaga ning annab võimaluse investeerida veokipargi uuendamisse. Masside tõstmine ja katendite projekteerimisjuhiste ülevaatamine valmistab ette järgmise 10-15 aasta elektriga liikuva maanteetranspordi (mis akude tõttu on suurema massiga) ekspansiivset kasutusele võtmist – Komisjon kavandab nullsaastega veokitel lubada 12-tonnist veotelge ja tõsta lubatud täismassi võrreldes sisepõlemismootoritega sõidukitega kuni 4 tonni võrra.
Investeeringud peaksid olema seotud majanduse arenguga, st vastupidavaid teid ei ole vaja ehitada lihtsalt mitte niisama, vaid selleks, et Eesti majanduse areng tooks riigile rikkust. Praeguse teetaristu alarahastuse lõiv (investeeringuvõlg) tuleb hiljem tagastada veelgi suurema hinnaga. Raha on seejuures kahtlemata probleem,arvestades, et uues Teehoiukavas 2024-2027 kavandatakse ca 3-4 korda väiksemad summad, kui Teehoiukava 2021-2030 sama aja jaoks ette näeb. Ilma investeeringuteta jätkusuutlikuid lahendusi ei ole võimalik rakendada.
Kokkuvõttes on transpordieksperdid ja sektori esindajad veendunud, et 60-tonnised sõidukid tuleks Eesti maanteedele lubada. Kuid samas tuleb lahendada teehoiu adekvaatne rahastamine ning üleminek seniselt katendiarvutuselt ajakohasematele rakendusele.
Vaata lisaks:
