Mõistlikum ja kasulikum on vedada korraga rohkem
2010. aasta lõpul valmis Autoettevõtete Liidu ja Eesti Metsatööstuse Liidu koostööprojekti tulemusena „Puidutranspordi makromajanduslik uuring“. Uuringu viis läbi Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli teadlastest moodustatud konsortsium.
Projekti eesmärgiks oli välja selgitada, millist sotsiaalmajanduslikku mõju omab raskeveokite täismassi piirangu tõstmine, millised on võimalused läbi raskeveokite täismassi piirangu tõstmise vähendada puiduga seotud vedude arvu ja kuidas see omakorda mõjutab liiklusohutust ning vajadust infrastruktuuri investeeringute ning hoolde suurendamiseks.
Uuriti, kuidas mõjutavad erinevad täismassid (40 tonni, 44 tonni, 52 tonni, 60 tonni) ning sõidukite konfiguratsioonid liiklusohutust; teede aluse, mullete ja katendite, sildade ja teiste ristmerajatiste kandevõimet, eluiga ja remondi/taastamiskulusid; keskkonda; metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet. Selgitati, millistel tingimustel võiks lubada täismassi piirangu tõstmist (nt. teatud marsruudid, kiirusepiirangud, sõidukite konfiguratsioonid, juhtide väljaõpe jm).
Täismassipiirang puudutab tervet rida majandusharusid. Eriti oluline on see puistematerjalide, kasvuturba, vedelkütuste ja toorpiima veol. Nende majandusharude puhul toob täismassipiirangu tõstmine kaasa transpordikulude vähenemise, millega omakorda väheneb toodete omahind. Omahinna vähenemine suurendab sektorite konkurentsivõimet ning on märkimisväärselt suurem võrreldes puidusektoriga.
Täismassipiirangu muutmine 44lt tonnilt 60le tonnile lubaks olemasolevate puiduveomahtude puhul kokku hoida kogusumma 163 mln krooni (sisaldades kõiki makse) aastas, teisisõnu langeks transpordi osakaal veetava kauba maksumuses 17,7%lt 14,2%le. Muutus 52lt tonnilt 60le tonnile moodustab eelnevast muutusest ca 37% .
Uuringu tulemusena selgus, et liiklusohutuse seisukohalt ei ole vahet, kas sõidetakse 44, 52 või 60 tonnise täismassiga sõidukitega, korras pidurisüsteemi korral on ohutus tagatud. Uuringu andmetest nähtub, et koormussageduse määramiseks vajalikku siirdetegurit arvestades on oht maanteedele on 44 t täismassiga sõiduki kasutamisel suurem, võrreldes 60 tonnise täismassiga sõidukiga.
Selgitati välja, et autorongide lubatud täismassi suurendamisega 44 tonnilt 52 tonnile kaasneb 6,72 miljoni tonnise veomahu korral keskkonda paisatava süsihappegaasi hulga vähenemine 22% võrra ja täismassi kasvuga 44 tonnilt 60 tonnini kaasneb süsihappegaasi emissiooni vähenemine 35% võrra.
Sildadele ja teedele avaldatava mõju seisukohast võiks 52 tonnise täismassiga sõidukite kasutamist lubada trassipõhiselt riigimaanteedel, arvestades trassidele jäävate sildade olukorda. Eestis jääb puiduveol kasutatavatele riigimaanteedele ca 42 halvas seisukorras silda, millele üle 52 tonnise täismassiga sõidukite lubamist tuleb iga silla puhul eraldi vaadelda. Soovitusena võib osadel sildadel ka raskeveokite liikumiskiirust piirata 80le kilomeetrile tunnis, mis vähendaks sildadele mõjuvaid dünaamilisi koormusi.
Täismass avaldab mõju peamiselt teljekoormuse kaudu ja suurendatud täismassi puhul tuleks kasutada kindlate parameetritega veokeid ning jälgida nende mõju valitud trassidel.
Uuringu tulemusi kokku võttes võib öelda, et tervikuna oleks kasulikum ja mõistlikum nii erinevatele sektoritele kui ka infrastruktuuri poole pealt vaadatuna vedada korraga rohkem ja vähem arv kordi, kasutades selleks sobivaid autoronge.
Uuring annab võimaluse 52 tonnise täismassiga sõidukite kasutamise lubamise küsimusega edasiliikumiseks sammhaaval.