Rohe-eesmärkidest tulenevalt on hetkeseis vedajate jaoks udune ning ettevõtetel on raske, et mitte öelda võimatu aru saada, mis suunas liikuda. Milline on riigi pikemajalisem plaan CO2 heite vähendamise meetmetele transpordisektoris? Mobiiluspaketiga kaasnevad tühisõidud sarnanevad aga pigem rohepesuga, nendib Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai.

Transpordisektoris on töine ja ootusärev õhkkond. Tihedas rahvusvahelises konkurentsikeskkonnas tuleb tellimuste saamiseks pingutada. Suund on hoida olemasolevaid kliente ja töömahtu. Mobiilsuspaketiga seatud kohustuslikeks kojusõitudeks püütakse leida veetavat kaupa, et mitte tühjalt sõita. Siiski on need sõidud tihti nn rohepesu, kus tühi auto sõidab tühjusesse. Samas ajal seame Euroopa-üleseid sihte, kuidas heitmeid vähendada.

Rohe-eesmärkidest tulenevalt on hetkeseis vedajate jaoks udune. Ettevõtetel on raske, et mitte öelda võimatu aru saada, mis suunas liikuda. Milline on riigi pikemajalisem plaan CO2 heite vähendamise meetmetele transpordisektoris? Selge on vaid see, et lihtsasti kasutatavaid ja mõjusaid meetmeid ei taheta rakendada.

Näiteks pikemate ja raskemate veokite soosimine aitaks vähendada CO2 heidet, tooks kaasa liiklustiheduse vähenemise, õhukvaliteedi paranemise ja mürataseme languse. See on lihtne ja teistes riikdes järeleproovitud meede, mida siinsed ametkonnad ei ole julgenud või osanud poliitilistele otsustajatele välja pakkuda. Samuti puuduvad meetmed, mis soosiksid säästlikumate veokite ja kütuste kasutusele võtmist näiteks biometaan, biodiiselkütus jt variandid.

Kui riigina sooviksime tõesti saavutada transpordisektoris rohe-eesmärke, siis peaksime kõiki neid lihtsasti rakendatavaid meetmeid kasutama enne suuri investeeringuid vajavate ja tehnoloogia arengute järel ootavate meetmete rakendamist.

Endiselt puudub Eestis ka elektriga sõitvatele veokitele ja reisibussidele mõeldud laadimistaristu. Niisiis on ebaselge, milline on riigi plaan tegevuskeskkonnale, mida ettevõtted saaksid oma strateegiate kujundamisel arvesse võtta. Palju on üldist juttu, kuid vähe konkreetseid tegusid.

Majandusareng fookusesse

Ootus praegusele valitsusele on suunata oluliselt enam tähelepanu ettevõtluse arengule ja majanduskasvule. Maanteetransport on Eesti väliskaubandusbilansis TOP3 tegevusala, millega luuakse tegelikult majanduskasvu ja koos sellega kogu riigi rikkust. Transpordi ja logistika sektor annab tööd 60 000 inimesele, mis moodustab ligi 10% kõigist Eesti töötajatest ning panustab ligikaudu 2 miljardi euroga Eesti majanduses loodud lisandväärtusesse.

Seega peaks maanteetranspordi konkurentsivõime olema selgelt poliitilises fookuses. Valitsusleppes selle kohta aga viited puuduvad. Pigem näeme erinevad täiendavaid piiranguid, mis sektori arengut võivad hakata pidurdama. Näiteks on välja öeldud, et teedesse ei investeerita, plaanitakse tõsta ja kehtestada uusi makse ega plaanita rakendada meetmeid, mis tagaks Eesti vedajate konkurentsivõimet konkureerides välismaiste vedajatega.

See kõik ei suurenda kuidagi meie ettevõtete konkurentsivõimet. Loodetavasti ei ole riigijuhtidele pähe tulnud mõte, et transpordisektori võiks üldse Eesti majandusest välja lülitada, sest ei ole näha, millega riigile sektori poolt loodav tulu võiks asenduda.

Rohe-eesmärgid loosungist tegevusteks

Rohe-eesmärgid on kahtlemata õige suund. Aga vaid sellele ei saa majandusarengut rajada. Paljud ärid on küllatki traditsioonilised või juba piisavalt rohelised. Näiteks mahelammaste kasvatajal või turukaupmehel ei ole võimalik palju rohelisemaks muutuda.

Üha suuremat muret valmistab rohe-eesmärkide saavutamise sotsiaalmajanduslike mõjude alahindamine, õigemini nende mittehindamine. Vähemalt keskpikas perspektiivis maksavad uued ja säästlikumad tehnoloogiad väga palju. Peame endile tunnistama, et kõrgema teenuse hinnaga maksab selle kinni tarbija ja riigi kuludena maksumaksja.

Rohe-eesmärkide saavutamise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist tuleks võtta palju tõsisemalt ja nende eesmärkide rakendamise jõukohasust tuleks kaaluda nii majanduslikus kui ajalises perspektiivis.

Sobilik näide on riigi poolt keskkonnahoidlike sõidukite hankimine. Näiteks avalikel bussiliinidel peavad 15% olema elektribussid. Ent laadimistaristu sisuliselt puudub ja ministeeriumides mängitakse mõttega, et liiniveohanke üks tingimus on laadimistaristu väljaehitamine liiniveoks ette nähtud raha eest. Nii see ei tohi olla, üldised tarituinvesteeringud peaksid tulema ikka täiendava rahastusega, mitte olemasolevate avalike teenuste mahtude või kvaliteedi vähendamise arvelt.

Uus ministeeriumi avab uusi võimalusi, aga tekitab veel ka hulga küsimusi

Transpordi- ja logistika valdkonna konsolideerimine kliimaministeeriumisse ei ole halb mõte kui tulemuseks saab olema suurem sünergia. Loodetavasti jagub ministril energiat jagada poliitilist tähelepanu teemadele nõnda laias portfellis. Hetkel on ebaselge, kuidas kliimaministeerium liikuvuse valdkonda ja regionaalministeerium ühistranspordi valdkonda ühiselt läbi Transpordiameti juhivad.

Seni ei ole Eestis kaks ministeeriumit ühte riigiametit juhtinud. See saaks olema üks lähiaja innovatsioon riigihalduses, kui seda nüüd otsustataks proovida. Sektori esindajatele on oluline, et esiteks, oleks selge, kes on meie parter, kellega saab valdkonna poliitikate kujundamises kaasa rääkida.

Teiseks, et poliitilise otsuste, poliitika kujundamise ja rakendamise sidusus ja rollijaotus ei hägustuks, sest sellisel juhul ei õnnestu transpordisektori huvisid tervikuna ja tasakaalustatult poliitikakujundamises arvestada ega kavandatud liikuvusreformi ellu viia.

Kersten Kattai kommentaar ilmus ka Äripäeva infopanga värskes Logistika kvartaliraportis.