Bussitranspordi varimajanduse maksukahju riigile on 9 miljonit eurot aastas
Autoettevõtete Liidu hinnangul on tööjõupuudus Eesti bussitranspordi sektoris jõudnud kriitilise tasemeni ning kiiret sekkumist vavad laialt levinud kompensatsioonimehhanismid, mis rikuvad seadust ja tekitavad riigile ulatuslikku maksukahju.
Eesti bussitranspordi sektoris täna puudu üle 300 bussijuhi, enim on neist puudu suurtes linnades ja maakondades. Näiteks Tallinnas ja Harjumaal oleks koheselt juurde vaja vähemalt 200 ja Tartus 40 bussijuhti.
Autoettevõtete Liidu arvutused Creditinfo bussitranspordisektori ülevaatele tuginedes näitavad, et ausatel vedajatel on keeruline palgata ametlikult ja sektoris kehtiva üldtöökokkuleppe tingimuste alusel bussijuhte ja tasuda nende pealt kokkulepitud maksud, sest suur osa turuosalistest ei täida kokku lepitud tingimusi ning hoiavad sellega hinnakonkurentsi moonutatult madala.
„Bussitranspordi sektoris on levinud tellimusvedude eest tasumine sularahas, mis loob võimalused „mustaks kassaks“, millega bussiettevõtted saavad luua erinevaid kompensatsioonimehhanisme, maksta ümbrikupalka, lubada bussijuhtidel kasutada kütusekaarte isiklikuks tankimiseks, deklareerida rohkem välisvedusid ja maksta töötasu fiktiivsete päevarahadena. Ausate bussiettevõtetele on see kaotatud raha ning otsene põhjus, miks bussijuhtide palkasid tõsta ei saa.“, kirjeldab kogu problemaatika tausta Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori.
Probleemid hakkavad hargnema sellest, et osa koole, lasteaedu ja spordiseltse maksab bussiettevõtetele juhuvedude eest sularahas, osaliselt teevad sama erasektor ja üksikisikust tellijad – kõik sellised veod on bussiettevõtetel võimalik deklareerimata jätta. Osaliselt jõuab must raha bussifirmadesse ka turismibüroodelt, kes müüvad eraklientidele bussiekskursioone (Eesti, Baltikumi, Skandinaavia ja Euroopa bussireisid, lisaks suusareisid) ja võtavad reisijatelt vastu sularaha.
Lisaks, Creditinfo ja Eesti Maksu- ja Tolliameti arvandmete võrduse alusel on põhjust arvata, et ilmselt ei deklareeri ka osad kommertsliinide vedajad oma piletitulu 100 protsendi ulatuses.
Musta raha ringlus bussitranspordisektoris tähendab, et laekumata jäävad riigimaksud. Autoettevõtete Liidu esmasel konservatiivsel hinnangul on bussitranspordisektoris käibe- ja palgamaksude mittemaksmisest tingitud aastane maksukahju riigile 9,09 miljonit eurot.
Krediidiinfo poolt valikuliselt kajastatud 91-st bussiettevõttest 66 ei täida sektoris kehtivad üldtöökokkuleppe alammäära, mis oli 2018.aastal 895 eurot brutos.
Kui nimetatud 66 ettevõttes oleks miinimumnõuded täidetud, tähendaks see riigile maksutulu vähemalt 2,2 miljonit eurot, kuna sektoris makstav töötasu on alammäärast hinnanguliselt 10-15% kõrgem, võib saamata jäänud maksutulu olla koguni 3,5 miljoni euroni. Lisaks näitab ettevõtete käibemahtude ja töötajate suhtarvude võrdlus, et riigile tekitatav maksukahju on 4,19 miljonit ning käibe varjamisest tingitud arvestuslik käibemaksu kahju on 1,4 miljonit eurot.
Autoettevõtete Liidu hinnangul on tegemist problemaatikaga, mis halvab sektori jätkusuutliku arengu ja tekitab olulise kahju riigile, ausatele vedajatele, sektori mainele ja sotsiaalsele süsteemile tervikuna.
Sellest tulenevalt kutsub liit Maksu- ja Tolliametit, Maanteeametit, Tööinspektsiooni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveametit ning ametiühinguid koostööle, et anda kõikidele sektoris tegutsevatele ettevõtetele selge sõnum – riik ja ühiskond laiemalt ei saa enam aktsepteerida bussitranspordi sektoris lokkavat ebaausat konkurentsi ning võtma viivitamatult kasutusele efektiivseid ning tulemuslikke meetmed olukorra kontrolli alla saamiseks.