ELEA ja AL ühispöördumine Vabariigi Valitsuse ja erakondade poole
Detsembris esitasid sektori esindusorganisatsioonid Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) ja Autoettevõtete Liit (AL) ühispöördumise Vabariigi Valitsusele ja erakondadele ettepanekutega maanteetranspordi poliitika kujundamiseks ning transpordi ja logistikasektori arendamiseks.
Transpordi ja logistika sektorit võib pidada majanduse vereringeks, sest nendest sõltuvad enamik teisimajandusvaldkondi ja inimeste igapäevaeluks tarvilike kaupade olemasolu. Transpordi ja logistika sektoris töötab kokku üle 60 000 inimese, mis moodustab ligi 10% kõigist Eesti töötajatest. Veonduse ja laonduse valdkond moodustas 2021. aastal 6,4% ehk ligi 1,8 miljardit eurot kogu Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ja panustas 0,9%-ga (so 11%) Eesti SKP kasvu. Viimastel aastatel (v.a. koroonaviiruse leviku aegsed piirangud) on kaubavedude maht maanteedel ja raudteel olnud natuke üle 50 miljoni tonni. Maanteel on veetud keskmiselt 55% ja raudteel 45% kaubamahust. Samas Euroopa Liidus moodustab autovedu enam kui 70% kogu maismaa-kaubaveost. Seega raudteel on Eesti kaubaveo osakaal tunduvaltsuurem, kui teistes Euroopa riikides. Maanteel ja raudteel veetavad kaubagrupid jaotuvad – üle 90% raudteelveetavatest kaupades on keemia- ja naftatooted ning põlevkivi, maanteeveol domineerivad puisteained (kaevandus- ja karjääritoore),
puit, põllumajandus tooted ja toit (kokku 70% kaupadest). Maantee ja raudtee vedusid vastandada ei ole otstarbekas ega vajalik. Mõlemal on oma koht ja loomulik arengutee. Arvestada tuleb, et üle 80% veoteenuse müügi mahust liigub maanteedel.
Esindusorganisatsioonid ELEA ja peamiselt Eesti siseriiklikule kauba- ja reisijateveole (sh rahvusvaheliselereisijateveole) keskendunud ettevõtjaid esindav Auteettevõtete Liit pöördusid Vabariigi Valitsuse ning asjaga seotud ministeeriumite poole ettepanekutega. Ettevõtteid ühendavad esindusorganisatsioonid juhtisid ühiselt tähelepanu vajadusele arvestada ka transpordi- ja logistikasektori arengu ning konkurentsivõimelise keskkonna loomisega.
Ettepankute põhisisuks oli:
- lubada Eesti teedele pikemad ja raskemad autorongid, et saavutada puhtam elukeskkond, suurendada transpordisektori efektiivsust ja konkurentsivõimet ning vähendada liikluskoormust ja parandada elukeskkonda.
- taristu järjepidev arendamine (nutikad 2+2 teed ja elektriautodele laadimisjaamade taristute väljaehitamine), et tagada Eesti majanduse konkurentsivõime, suurendada liiklusohutust ning vähendada ääremaastumist luues võimalusi eluks igaks Eestimaa nurgas.
