Uuringutulemused soosivad bussitranspordi jõulisemat arendamist

AL edastas valdkonna eest vastutavatele tipp-poliitikuile hiljuti valminud uuringu tulemused, mis kinnitavad, et bussitransport jääb tulevikus Eesti olulisimaks ühistranspordiliigiks ka nendel suundadel, kus liigub rong.

Majandus- ja kommunikatsiooniministrile, rahandusministrile, Riigikogu majanduskomisjoni esimehele ning Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele saadetud kiri sisaldab sõltumatult inseneribüroolt Stratum tellitud uuringut ja selle tulemusi. Uuring analüüsib bussi- ja rongireisijate ühistranspordi kasutamise harjumusi ning ootusi.

Uuringu tulemusena, mis küsitles 602 rongi- ja bussireisijat, järeldub, et suurema osa sõitjate esimeseks eelistuseks jääb buss ka pärast seda, kui rongiliikluses tehakse suuremahulisi ümberkorraldusi. Ilmselt toob rongide suurem liiklussagedus kaasa teatava reisijate ümberjagunemise, kuid ka kõige julgema prognoosi kohaselt säilitaks oma eelistusena bussi vähemalt 66% tänastest reisijatest.

AL leiab, et riik peaks võrdselt toetama nii raudtee- kui maanteetranspordi arendamist.
MKM-is valminud Transpordi arengukavas ja Ühistranspordi arenguprogrammis on aga bussitranspordi arendamisele rööbastranspordi kõrval pööratud ülimalt vähe tähelepanu. „Arvestades statistikaameti andmeid, oli 2005. aastal rongireisijate osatähtsus vaid 2,4% kõikidest siseriiklikel vedudel veetud reisijatest. Vaadeldes ühistranspordisektorit ühtse tervikuna, tundub rongiliikluse eelisarendamine selles kontekstis paratamatult ebaotstarbekana”, ütleb Autoettevõtete Liidu sõitjateveo spetsialist Ivo Volt.