Märtsi lõpus kohtusid Autoettevõtete Liidu, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Prolog esindajad  ning leppisid kokku transpordi sektori erialaliitude ühiste seisukohtade sõnastamise sektori arendamisel. Neli transpordisektori erialaliitu tunnevad muret maanteetranspordi poliitika vähese tähtsustamise ja selle tõttu sektori tegevuskeskkonna halvenemise pärast. Selleks, et sektori vajadused kõlaksid riigi esindajatele paremini otsustati valitud teemades edaspidi tegutseda ühiselt. Kõige olulisemaks peeti sektori majandusliku tegevuskeskkonna edendamist, tõhusamate autorongide kasutamise võimaldamist ja  oluliste taristuinvesteeringute teostamist.

Maanteevedajate tegevuskeskkond

Eesti majandus on juba kolmandat aastat languses. Ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel langeb. Maanteekaubaveo sektoris on järsult langenud veomahud, müügitulu ja ka transporditeenuste eksport. Lisaks süvendab Eesti Euroopas ääremaalise asukoha ja kõrgete transpordikulude kombinatsioon tööstusettevõtete toodete hinna konkurentsivõimetust, viies sügavamale konkurentsivõime languse spiraali.

Maanteevedude konkurentsivõimet mõjutavad sektorile rakenduvad maksud, sh kütuseaktsiis, tööjõumaksud, raskeveokimaks ja teekasutustasu. Käesoleval kevadel  suurenev kütuseaktsiis, lisaks eesootav CO2 kvoodikaubandus ja biokütuse nõuded tõstavad lähiaastatel diisli hinda ligikaudu 35 senti liitri kohta, mis tähendab sisendkulude ligikaudu veerandi võrra. See tekitab küsimuse, kuidas tugevdada Eesti maanteevedajate konkurentsivõimet. Lahenduste väljatöötamiseks ja sektori probleemide teadvustamiseks on vajalik järjepideva koostööformaadi sisseseadmine poliitika kujundajate ja sektori esindajate vahel. Seda enam, et kavandatava kliimakindla seaduse ja rohe-eesmärkide valguses see vajadus mitte ei vähene vaid kasvab. Erialaliidud soovivad siin riigile olla hea ja usaldusväärne partner.

Tõhusad autorongid

Liidu blogis oleme ka varasemalt kirjutanud, et raskemad ja tõhusamad veokid panustavad Eesti rohe-eesmärkide täitmisse. Pikemate (20,75 m ja 25,25 m) ja raskemate (60 t) veokite kasutusele võtmine võimaldab samaaegselt tõsta transpordi efektiivsust ja vähendada maanteetranspordisektori heidet ca 10% võrra. Isegi kui arvestada kulupoolde juurde investeeringud veokiparki ja teedetaristu tugevdamisse oleks meede kulutõhus ehk C02 vähendamisele ei pea peale maksma. Samuti valmis sel aastal analüüs, mis toetab raskeveokite teele lubamist, kuna raskemate veokite teele lubamiseks vajaliku teekonstruktsioonide  kaasajastamise investeeringute efekt teeb vajalikud kulud (kokku 121 miljonit) tasa juba nelja aastaga.

Seetõttu on erialaliidud ühiselt ettepaneku taga, et ministeerium algataks Euroopa Liidu tasandil diskussiooni lubamaks piiriüleselt või kahepoolsete kokkulepete alusel riikidega (Läti, Leedu, Skandinaavia) 60t sõidukeid.

Taristu investeeringud

Teedeinvesteeringute kokkukuivamine on riigieelarve koostajate valik, kuid vastutust teede remondivõla ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime piiramise eest ei saa kanda ettevõtetele. Valitsuse ülesanne on luua ettevõtluskeskkond, mis võimaldab tagada Eesti majanduse konkurentsivõime. Maanteevedajad makstavad transpordimakse (kütuseaktsiis, teekasutustasu, raskeveokimaks, erivedude lõivud) aastas ligikaudu 130 miljonit eurot, kuid nende läbisõit Eestimaa teedel on vaid umbes 5% kogu sõidukipargi läbisõidust. Sellest rahast jagub piisavalt mitte ainult maanteevedajate, vaid ka teiste liiklejate huvides teetaristu arendamisse investeerimiseks ja 25,25/ 20,75 m ja 60 tonniste veokite teedele lubamiseks.

Lisaks maanteetranspordi taristu investeeringutele peavad erialaliidud prioriteetideks:

• KOVide teede rahastuse tõstmist
• Teehoolduse kvaliteedi tõstmist.
• Korras 2+2 põhimaanteede (Tallinn-Tartu, Tallinn-Ikla) ja pikemate 2+1 möödasõidu aladesse investeerimist.

Transport on kohaliku ettevõtluse aluseks, mis tagab sissetulekute ja rikkuse kasvu eri Eesti piirkondades. Ka globaalne tööstus muutub järjest regionaalsemaks, mis tähendab maanteetranspordi roll kasvab lähiajal igal juhul.

Ettepanekute täpsem formuleerimise ning nende edasise selgem kommunikatsiooni kavandamise osas jätkub arutelu järgmisel kohtumisel, juuni kuus kirjutame neist täpsemalt.