Autoettevõtete Liit külastas Riiat
26.09.2005
19. septembril külastas Autoettevõtete Liit Riia bussiparki. Autoettevõtete Liidu, AS TAK, AS Sebe ja AS Tarbus esindajad kohtusid Riia bussipargi (Rigas Satiksme) esindajatega (Osvalds Maksimovs, tehnikadirektor; Inara Grunte, kvaliteedidirektor ja Ingvars Šnikvalds, 7. autobussipargi juhataja). Kohtumiste eesmärgiks oli tutvuda Riia bussipargiga ning hankida informatsiooni lätlaste kogemuse kohta biodiisli kasutamisel. Õnnestunud visiidi tulemusena koguti märkimisväärsel hulgal kasulikku teavet.
Riia kogemused biokütustega
Riia Ülikooli teadlased koostöös Riia bussipargiga katsetasid biokütust diiselmootoris. Katsetused tehti nii laboris asuval stendil kui liikluses. Reaalses liikluses kasutati biodiislit küllaltki vanas kuid igati töökorras Ikarus bussis. Kasutati standardmootorit, eelnevaid ümberseadistamisi ei toimunud. Katsetuse perioodiks oli mai – september. Katsetes kasutati 100% biokütust, mitte aga nende segu fossiilkütusega. Katsete tulemused näitasid kütusekulu kasvu stendil võrreldes tavalise diiselkütusega 11%. Samal ajal langes ka mootori võimsus. Biokütuse kulu linnas oli tavakütuse kuluga veelgi suurem. Katsetuste ajal ilmnesid ka mõningad tehnilised probleemid (filtrite ummistumine, kummivoolikute kulumine). Tehnilisel ülevaatusel kontrollitavate heitgaaside näitajad paranesid kuid võimalike lisaühendite tekkimist ei uuritud. Probleeme esines ka biokütuse spetsiifilise lõhnaga seoses.
| Katsetuste tulemused |
| – kütusekulu suurenes stendil 11% ja liikluses 14,2% |
| –katsetuste lõppedes tuli vahetada kütusevoolikud |
| – filtreid vahetati 4 korda |
| – paranesid heitgaaside näitajad (ei uuritud võimalike lisaühendite tekkimist) |
| –sõitjad kaebasid bussis leviva ebameeldiva lõhna üle (nn pannkoogi praadimise lõhn) |
| –mehaanikud kaebasid sama lõhna üle töökojas ja kanalis |
Katsetuste kokkuvõttena leiab Riia bussipark, et olulisi tehnilisi probleeme biodiisli kasutamiseks ei ole. Siiski on ettevõtte tehnikadirektor Osvalds Maksimovs seisukohal, et sõidukites peaks kasutama selliseid kütuseid, ja määrdeaineid, mis on tootja poolt ette nähtud.
Veel olulisemaks aspektiks antud teema juures on aga biokütuste kasutamise majanduslik otstarbekus. Hetkel on biokütus Lätis tavakütusest vaid 1-3 santiimi odavam. Kuna kütuse kulu on aga märgatavalt palju suurem siis ei omanda biokütused vajalikku eelist turul. Siinkohal on ehk oluline märkida, et biodiisel on praeguseks Läti tanklates müügil kõrvuti tavadiisliga ning liitrihinnad tõepoolest nii nagu varem mainitud ( 51 santiimi tavadiislil ja 54 santiimi biodiislil). Riia bussipark saab biokütuste kasutamist tõsisemalt kaaluda alles siis kui biodiisli hind peaks viidama tavadiisli hinnast oluliselt madalamaks.
Samas ei usu Hr Maksimovs , et selline olukord võiks tekkida tavakütuse maailmaturu hinna tõusuga seoses sest ka biodiisli tootjad leiavad sellises kontekstis kindlasti põhjendusi oma toodangu hinna tõstmiseks. Hinnavahe saab tekkida ainult administratiivsete vahendite kasutamisega.
Riia ühistranspordi korraldusest
Vähem kui 10 aastat tagasi oli Riia ühistransport üsnagi halvas olukorras. Praeguseks on Riia ühistranspordikorraldus toimiv süsteem, millest on palju õppida. Alates 1997. aastast on ühistranspordi arendamine olnud linna prioriteetne valdkond ja sellesse on suunatud märkimisväärsed rahalised vahendid. Linn on sellest ajast alates hakanud ostma uusi busse. Keskmiselt soetatakse 30 kuni 50 uut bussi aastas. Tänaseks on saavutatud olukord kus linnas sõidavad enamuses alla 10 a vanused Mercedes ja Solaris bussid. Tõsi küll, on liikvel ka mõnikümmend Ikarusi, kuid neid lastakse liiklusse seniks kui lubab nende tehniline seisukord. Niipea, kui see nõuetele enam ei vasta, eemaldatakse vanad bussid lõplikult liiklusest. 2007. aastal hakatakse soetama järjekordseid uusi busse, et vahetada välja 10 aastaseks saanud Mercedesed. 2007. aastaks on linnaeelarvesse planeeritud vahendid ja Euroopa Liidu fondidest taotletud abi uue trammi arendamiseks. Soetatakse nn Bombardier tüüpi trammid.
Ühistranspordisüsteemi toimimine on tagatud põhjaliku lepingu alusel. Riia linnavalitsuse ja Rigas Satiksme vahel on sõlmitud teenindamise leping mille paksus on 700 lk. Leping järgib EL direktiivi 1191/69 põhimõtteid. Samuti on välja töötatud linna ühistranspordi arenguprogramm aastani 2018 milles on täpsete summadena kirjas linna investeeringud, ulatudes mõnedel aastatel 25 miljoni Latini. Hetkel on Rigas Satiksme ettevõttes 520 bussi. Lisaks kuuluvad nende ettevõttesse ka trammid ja trollid, sest Riia linn ühendas bussi-, trolli- ja trammipargid. Kõige peale kokku on ettevõttes üle 6000 töötaja. Antud hetkel on ametiühinguliikumine Riias veel nõrk, kuid on märgata ka juba olulisi arenguid. Praeguseks on ametiühingu eestkõneleja ümber koondunud umbes 100 töötajat. Probleemseks küsimuseks antud vallas on ka bussijuhtide puudus. Riia vajaks veel ligi 150 bussijuhti, et vähendada ületundide tegemist ja sellega kaasnevaid pingeid personali hulgas. Kuna bussijuhtide töökorraldus on keeruline, on ka raske välja tuua Riia bussijuhtide keskmist palgataset. Orienteeruvalt käib jutt umbes 200-250 Latist kuus ümber.
Riia linnaeelarve on koostatud sellise varuga, et arvestatud on diislikütuse hinna võimalikku tõusu kuni 1 Euroni. Läti riigieelarvest Riia linn ühistranspordi jaoks toetust ei saa. Kuid riigieelarvest kompenseeritakse invaliidide tasuta vedu, kellel on seaduse järgi õigus tasuta sõidule. Riik kehtestas ka 50%-lise sõidusoodustuse üliõpilastele ja linn taotleb ka selle kompenseerimist riigieelarvest, kuid seni seda otsustatud ei ole. Bussipiletite käibemaks Lätis on 5%.
