Uitmõtted ei asenda seadusandlust
Selgitades Postimehe veergudel Ühistranspordiseadusesse jagamisteenust käsitlevate muudatuste sisseviimise hetkeseisu ning avaldades teemakohaseid mõtteid, jõuab Riigikogu liige Kalle Palling tõdemuseni, et nii nagu õunad ei asenda apelsine, pole taksofirmadel tarvis karta, et Uber või Taxify nad turult välja tõrjuvad. Palling on surmkindel, et kliente jätkub kõigile. Lausungit parafraseerides on paslik öelda, et isegi Riigikogu liikme uitmõtted ei asenda pädevat seadusandlust ning seepärast tuleks Pallingul taksofirmade ja Autoettevõtete Liidu kritiseerimise asemel endale tuhka pähe raputada ning selgitada, kuidas on võimalik, et ligi kaks aastat tegutsevad taksonduses ettevõtjad, kes ei järgi Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust, kuid ainus, mis Riigikogus Uberi ja Taxify tegevust kaitsvat Pallingut heidutab, on tõik, et seadusrikkumiste tõkestamisega tegeleb politsei. Aga politsei peabki taolistel puhkudel sekkuma, sest seadusetuse tõkestamine ongi korrakaitseorganite ülesanne.
“Tõepoolest on tegemist kahetsusväärse olukorraga, kus politsei peab tegelema selliste küsimuste lahendamisega, hajutades sealjuures tähelepanu meie inimeste igapäevaelu turvalisemaks muutmiselt,“ hurjutab Palling. Lugupeetud poliitik eksib. Ühistransporditeenuse osutamine, ilma seaduses nõutud ohutust tagavate meetmeteta, on piisavalt riskantne tegevus, et muuta ebaturvaliseks pahaaimamatult teenust kasutavate klientide igapäevaelu ning panna politseid tegutsema. Kehtiva Ühistranspordiseaduse kohaselt on tasuline sõitjatevedu ilma seaduses loetletud dokumentideta keelatud. Politsei menetluses on 200 konkreetset juhtumit, kus 50 sõidujagamisega tegelenud juhti on rikkunud seadust. Tegemist pole üksikjuhtumitega vaid süsteemse seaduste eiramisega. Kui tolereerime seadusandlusele sülitamist ühes valdkonnas, sillutame teed anarhiale ka mujal. Riigikogu liige peaks sellist lihtsat asja ometi mõistma.
Võrdse kohtlemise printsiip on üks demokraatia nurgakive. Hetkel turul valitsev olukord, kus taksofirmad peavad teenust osutades seadusepügalaid kõrvalekaldumatult täitma, sõidujagajad aga on kõigist kohustustest vabastatud, on pehmelt öeldes skisofreeniline ja õigusriigi põhimõtteid häbistav. Ja pole vaja ajada roosat udu töökatest pereisadest, kes peale väsitavat päeva sõidujagamisteenust pakkudes lisaraha teenivad või usinatest õppuritest, kes Uberi autode roolis oma õppekulusid tasa teevad, nagu Palling 18. oktoobril Äripäevas kirjeldas.
Kokkuleppeveo teenus on puhtakujuline ettevõtlus ja niinimetatud sõidujagamisplatvormid Uber ja Taxify ühistranspordifirmad, mis dikteerivad vastavalt nõudlusele dünaamilises muutumises olevaid veohindu. Taxify rendib juhtidele transpordivahendeid, mõlemad platvormid võtavad tellimustelt vahendustasu, sõnaga, teevad kõike samas võtmes, mis teised taksofirmad. Kusagil koguneb ka kasum ja makstakse dividende, mis ei sarnane enam sugugi üksiküritajate väikesele kõrvaltegevusele. Vahe on ainult selles, et kui taksofirmad peavad kandma lisakulusid sõitjate turvalisusriskide maandamiseks, siis kokkuleppevedajad on nendest kuludest priid ja eks ole nende tuludki selle võrra suuremad. Tänu Pallingu ja teiste seadusandjate soosingule, oleme jõudnud niikaugele, et Ühistranspordiseaduse eiramisest on saanud Eesti Vabariigis ärimudel lisatulu teenimiseks.
Kalle Palling nimetab olukorda mehiselt taksosõjaks. Nii pateetiliseks sõnakasutuseks pole põhjust. Sõjast on asi kaugel, sest nii ausad taksovedajad kui ka Autoettevõtete Liit eelistavad vaenutegevuse asemel demokraatlikku seadusloomet. Me ootame, et riik kohtleks meid võrdsena. Sõidujagamisteenuste pakkujad pole samuti mingid samuraid. Nad kasutavad ära meie seadusandjate hambutust ja üritavad sogasest veest võimalikult suurt kala püüda. Kellelegi on selline segadus nähtavasti äärmiselt meeltmööda, sest miks muidu Riigikogu Ühistranspordiseaduse parandustega nii ühemõtteliselt venitab ja Kalle Palling seaduseeirajate kaitseks üha uusi demagoogia meistriklassi kuuluvaid vabandusi nuputab.