Eesti majanduse kevadprognoos 2024 ja transpordisektori väljavaated
Kevad toob kaasa uusi lootusi ja väljakutseid ning pole paremat aega, et vaadata, millised tuuled puhuvad Eesti majanduses ja eriti transpordisektoris. Rahandusministeerium, Eesti Pank ja mitmed teised pangad on märtsi lõpus ja aprillis avaldanud 2024 kevadised majandusprognoosid, mis võiks anda aimu sellest, mida tulevik võib tuua.
Üldine majanduslik kontekst
Rahandusministeeriumi ning Eesti Panga prognoosid on optimistlikud ja annavad lootust, et pikaajaline majanduskriis hakkab taanduma ning transpordisektoril seisavad ees nii väljakutsed kui ka võimalused.
Eesti Panga kevadine majandusprognoos toob esile lootusekiired majanduse taastumiseks pärast kahe aastast langust. Energia- ja toormehinnad on langenud, inflatsioon aeglustumine jätkub ning ostujõud paraneb nii Eestis kui ka Euroopas paraneb, mis on oluline tegur majanduse jätkusuutlikuks kasvuks.
Pärast hiljutist globaalset majanduslangust on Eesti majandus tõusuteel, näidates elavnemise märke erinevates sektorites, mis toetab tööhõivet ja sissetulekuid, kuigi aasta kokkuvõttes jääb kasv möödunule veel alla. Keskpank prognoosib järgmiseks kaheks aastaks umbes 3% majanduskasvu.
Majanduse üldine kindlustunne näitab esimesi paranemise märke
Teenuste kindlustunne kosub, tööstus- ja ehitusettevõtete kindlustunde langus on pidurdunud. Ostujõu suurenemine hakkab eratarbimist kasvatama. Sellele vaatamata kaupade eksport küll veel väheneb, kuid selle sügavaim langus jäi möödunud aasta keskele.
Transpordisektori majandusliku olukorra väljavaade on jätkuvalt keeruline
Veonduse ja laonduse tegevusala reaalne lisandväärtus langes 2023. aastal 14,6%. Maismaaveonduse ja torutranspordi tegevusala kindlustunne on väga nõrk. Äritegevust kõige enam piirava tegurina nägid sektori ettevõtted 2024. aasta alguses nõudluse vähesust. Seejuures on nõudluse vähesuse probleem võrreldes 2023. aasta algusega süvenenud.
Sektoris tööga hõivatud isikute kvartalikeskmine arv langes aastases võrdluses 2023. aastal kogu aasta jooksul ning see oli neljandas kvartalis ligikaudu 11% väiksem kui koroonaeelsel ajal, 2019. aasta neljandas kvartalis.
Kui teenuste eksport IT, äri- ja reisiteenuste toel näitab jätkuvat kasvu, siis kaupade eksport jääb aasta kokkuvõttes langusesse ning transiidivoogude struktuurne madalseis ja kaubaveo-mahtude aeglane taastumine pärsib transporditeenuste eksporti.
Maailmamajanduse kasvu mõju ekspordi kasvule jääb veel tagasihoidlikuks
Maailmamajanduse kasv on nõrk, kuid piirkonniti ja riigiti on arengud erinevad. Aasta teisel poolel, kui inflatsioon normaliseerub ning intressimäärad langevad, peaks euroala majandus paranema. Rootsi majandus on nõrk ning püsib sellisena ka veel lähiajal, kuid hakkab vaikselt kasvama aasta teises pooles. Tugevam välisnõudlus ja intressimäärade langetamine annavad Rootsi majandusele rohkem hoogu alles järgmisel aastal. Nii Läti kui ka Leedu majanduslangus jäi eelmisel aastal tagasihoidlikuks. Mõlemas riigis toetasid majandust valitsussektori investeeringud, mis aitavad majanduskasvule kaasa ka sel aastal. Aasta teises pooles hakkab ka lõunanaabritel välisnõudlus jõulisemalt toetama ekspordikasvu.
Tugevnev välisnõudlus, mida soosivad alanevad intressimäärad, võimaldab ka siinsel eksportival tööstusel kasvurajale pöörduda. Samas peaks arvestama, et varasem tootmisvõimekus ei pruugi kogu ulatuses taastuda, mistõttu jääb ekspordi kasv võrreldavaks kaubanduspartnerite impordinõudluse suurenemisega. Aastatel 2025-2026 kiireneb ekspordi kasv vastavalt 2,9% ja 3,2%ni.
Geopoliitilised riskid püsivad kõrgel. Olukord Lähis-Idas on halvenenud ning nafta hind on hiljuti tõusnud. Osade toormete hinnad on hakanud kerkima, mis võib inflatsiooni normaliseerumist pidurdada ning keskpankade intressimäärade langetusi edasi lükata.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti majandus ja eriti transpordisektor seisavad ees mitmete väljakutsetega, kuid olukord on paranemas võrreldes eelmiste aastatega.
Vaata lisaks:
