Maksupettus kui innovatsioon?

Käesolevast aastast rakendunud tulumaksuvaba miinimumi arvestamise kord sunnib inimesi palga suurust prognoosima ning lisab ka maksuametnikele ohtralt tööd. Ent küllap selle kõigega lõppkokkuvõttes toime tullakse. Maksumuudatuste eesmärk on ju solidaarse kogukonna jaoks mõistetav – vähese sissetulekuga inimestele, kes moodustavad meie arenevas riigis kahjuks suure osa, jääb rohkem raha kätte. Aga kogu selle sagina ja arutelude taustal, mida uus kord tekitab, on jäänud nii avalikkuse kui maksuameti tähelepanu alt välja innovatiivne mudel, mis võimaldab igasugusest maksuvaba määra arvestamisest loobuda. Toda eesrindlikku süsteemi, kus maksupettus on muudetud riigi poolt aktsepteeritud ärimudeliks, tuntakse Taxify ja Uberina. Süsteem iseenesest on aga geniaalselt lihtne ning avab piiritud võimalused.
Pole ümbrikku, pole seaduserikkumist.
Taxify ning Uber on ennast määratlenud mitte veondusettevõtete, vaid vahendusplatvormina, mis viib kokku taksoteenust vajava kodaniku ja harrastusjuhi, kes puhtast vastutulelikkusest on valimis hädalise punktist a punkti b toimetama. Et selle juures sõitjalt raha küsitakse, ei anna põhjust kahelda taidlustaksonduse siiras soovis ligemest aidata. Ja ei loeta ju mingeid räpaseid kupüüre, vaid sõidu eest tasutakse puhtalt ja ausalt elektrooniliste kanalite kaudu, tänu millele jõuab teenitu kenasti Taxify arvele. Aga ei maksa arvata, et Taxify võõra raha oma taskusse pistab. Kus sa sellega! Iga nädala teisipäeval laekub Taxify serverist asjaarmastajast sohvrite pangakontodele kopsakas summa, juures selgitus „Taxify makse“. Kas mõistate mänguilu! Ei mingit ümbrikut, ega nurga taga valmis loetud rahasedeleid, nagu mustalt maksmise puhul tavaks. Kõik toimub e-riigile kohaselt elektroonilise ülekandena. See, et valdav osa Tallinnas Taxifyle töötavast õnneseenest saadud summalt tulumaksu ei tasu, jätab aga maksuameti külmaks. Kogu aur läheb ju suurejooneliste maksupettuse vastaste algatuste väljanuputamisele, olgu selleks siis ametiautode tühisõite tuvastavad luurerühmad SPA-de parklates või infotelefonid liiga hästi elava naabri peale kittumiseks. Mis tähendab selle juures maksupettusele õhutav firma, mille olemasolust on teadlikud kõik, kodututest riigikogu liikmeteni välja, neist mõni isegi nii teadlik, et pidanud rahvaesindajana pika võitluse selle nimel, et maksupettusest saaks Eestis ärimudel.
Miks peaks Taxifay trikitamine meid murelikuks tegema?
Kui avalikkus kritiseerib teravalt oü-tamist maksude optimeerimiseks ning krigistab vihast hambaid, kui kõneldakse ümbrikupalkadest, siis innovaatoritest äpimeistrite mahitatud jõhker maksudest kõrvalehoidmine, pole seni hukkamõistu pälvinud. Nähtavasti peitub selle ükskõiksuse taga Taxifyd toetava lobigrupi võimas töö. Ent tegemist on äärmiselt ohtliku praktikaga, mis paneb löögi alla seaduskuuleka maksukäitumise laiemalt. Lisaks tulumaksule jääb riigil Taxify töötajate eest saamata ka sotsiaalmaks, sest kuna puuduvad töölepingud, pole ka töölisi kelle eest maksta. Kokkuvõttes vabastab eesrindlik ärimudel Taxify kõigist palgaga seotud maksudest. Pole siis põhjust üllatuda, kui äpivedu tuleb maksukohustusi täitva taksofirma teenusest kliendile märksa odavamalt kätte. Kahju, mida tekitatakse riigile ja ühiskonna õiglustundele, on aga korvamatu.
Ent tühja sellest riigist! Kui maksuamet taxifytamist aktsepteerib, saab vahendusäppidega lahendada ka muude elualade muresid. Võtame näiteks ehituse, mis on paha poisi staatuses just seetõttu, et selles sektoris liikuvat kõige enam ümbrikupalku. Aga piisab, kui asutada vahendusfirma Äpiehitus, või siis rahvusvahelisele haardele apelleerides Buildingfy, mis vahendab neid, kes sooviks mõne hoone püstitada ja ehitajaid, kes unistuse teostaksid. Vahendusfirmal puuduksid töölepingud, kuigi ehitusel müttavate meestega oleks eelnevalt palganumber kokku lepitud ja igal teisipäeval potsataks nende pangaarvele rahvusvahelisest serverist läkitatud ülekanne, millelt Eesti riigile ei laeku sentigi. Ei mingeid ilgeid ümbrikke ega maksudega trikitamist – puhas innovatiivsus ja tulevikutrend!
Kui seejuures arvestada veel sotsmaksu, mida vahendusäpil pole samuti tarvis tasuda, saame juba tubli kokkuhoiu, mis turgutab kogu ehitussektorit. Ühelt poolt tõusevad hoobilt 20% ehitajate palgad ning teisalt langevad sotsmaksu arvelt ehitushinnad. Sõbrad, see on tõeline kullaauk ja Eesti järjepidevuse garant! Kui lisada veel kokkuhoid vähenenud töökoormuse tõttu vabanenud maksuametnike palga arvelt, on kasu ilmne. Ja kui kord kõik ettevõtted end äpivahendajaks möllivad, pole enam tarvis ei maksuametit, riiki, ega riigikogu, sest puuduva maksutulu puhul pole kohta ka riigieelarvel ning elu Maarjamaal taandub puhtale kodanikualgatusest sündinud omakasupüüdmatule äpindusele.
Lobigrupid versus tagurlik Euroopa.
Kahjuks pole Euroopa nõus maksupettust kui ärimudelit tunnustama. Hispaania, Soome, Poola, Madalmaad, Kreeka, Euroopa Komisjon ja EFTA on tuntud oma mahajäänud vaadete poolest e-innovaatikale, seepärast pole ka imestada, et ülalnimetatud kaebasid taksovahenduse põhimõtte Euroopa Kohtusse. Euroopa kohtusüsteem on aga tulevikulahenduste suhtes samuti pimedusega löödud, ega suuda äpinduse avaraid võimalusi maksude optimeerimisel õiglaselt hinnata. Hiljutine Euroopa Kohtu otsus nudib Uberist ja Taxifyst välja kogu innovatiivsuse, surudes need erakordselt eetilised vahendajad kitsastesse tavalistele igavatele taksofirmadele mõeldud äriraamidesse.
Euroopa Kohtu Suurkoja lahendist nn Uberi kaasuses, 20.detsembrist 2017, võib lugeda, et niisugust vahendusteenust, mille eesmärk on nutitelefoni rakenduse abil tasu eest kokku viia oma autot kasutavad mittekutselised juhid ja isikud, kes soovivad linnas ühest kohast teise sõita, tuleb pidada transporditeenusega lahutamatult seotuks ning seetõttu tulebki see kvalifitseerida transporditeenuseks.
Otsuses puudub igasugune lennukus, tulevikuvaade ja usaldus e-maksupetturluse suhtes. Ei mõista eurotalaari kandjad, et võrdne kohtlemine on küll hea, ent innovaatorid väärivad enamat, nagu leidis oma kommentaaris kohtuotsusele Taxify vaimne juht ja maksusüsteemi optimeerimise arhitekt Martin Villing, kelle arvates piirab otsus vaba konkurentsi, ehk siis tõlgituna tavakeelde, ähvardab lõpetada olukorra, kus riigil nahk üle kõrvade tõmmatakse.
Ärevad teated saabuvad meile ka tagurlikust naaberriigist Soomest, kus Uberi töömurdjate vastu on alustatud enam kui 60 kohtuasja. Üks taoline lõppes äsja uberlaste jaoks enam kui nutuselt.  Nimelt mõistis Helsingi II astme kohus kaks Uber transporti pakkunud juhti süüdi lubadeta ja keelatud taksoteenuse pakkumises ning määras mõlemale rahatrahvi. Teenusepakkumisest saadud tasu mõisteti kui ebaseaduslik riigituludesse. Kohus tuvastas, et kliendid maksavad teenuse eest oma krediitkaardi abil Uberile kes omakorda saadud summast 80 protsenti kannab edasi juhile ja 20 jätab endale. Üks süüdimõistetud juhtidest oli teeninud kuuga 2800 eurot, teine kolme kuuga 12250 eurot. See annab pildi summadest, mis äpitaksonduses, ka siin Eestis, maksuvabalt liiguvad. Otsuse tegemisel juhindus kohus veendumusest, et tegemist oli professionaalse inimeste veoga ning taksoluba eeldanud tegevusega. Milline tagurlus!
Õnneks on meil lobigrupid, kes ennastsalgavalt pidasid võitlust Taxify erikohtlemise eest, ning mis seal salata, saavutasid ka mõningast edu. Eks tule neil taas asuda pingutama, nüüd juba selle nimel, et Euroopa Kohtu otsus ning Soome ja teiste Euroopa riikide jäärapäisus meie ärimaastikku solkima ei kipuks ning säiliks Taxify – mõnus maksuparadiis keset segaseks kiskuvat maksusüsteemi.
Aga äkki lõpetaks ka Eestis labase maksupettuse ja hakkaks taksovedajaid võrdselt kohtlema, seda enam, et Euroopa Kohtu otsus on täitmiseks meilegi.