1. ÜLDSÄTTED

 1.1. Mittetulundusühing Autoettevõtete Liit (edaspidi Liit) on üleriigiline ühendus, mis vabatahtlikkuse alusel ühendab erinevaid veonduse valdkonnaga seotud ettevõtjaid.
1.2. Liidu ametlik nimi on Autoettevõtete Liit. Inglise keeles Union of Estonian Automobile Enterprises.
1.3. Liit on asutatud 1990. aastal määramata ajaks.
1.4. Liidu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.5.  Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.6.  Liit võib astuda Eestis või välisriikides tegutsevate muude ühenduste, liitude või organisatsioonide liikmeks.

2. LIIDU EESMÄRK

Liidu eesmärgiks on igakülgne kaasaaitamine veonduse kui tegevusala arendamisele, koondades liikmete huvid ühishuviks ning ühishuvi nimel kooskõlastatud ja koordineeritud tegevus veondusalastes ja majanduspoliitilistes küsimustes suhetes riigi ja teiste isikutega.

2.1. Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevussuunad:

2.1.1. liidu liikmete ettepanekul nende esindamine ja ühishuvi kaitsmine riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning teiste isikute ees;
2.1.2. liidu ja tema liikmete üldkogu volitusel nende esindamine kohtus või vahekohtus, töövaidluskomisjonides või teistes õigusorganites;
2.1.3. liidu liikmete ettepanekul nende esindamine organisatsioonides, töörühmades ja ühendustes nii Eestis kui välismaal;
2.1.4. koostöö riigiasutustega õigusaktidest tulenevate juhendmaterjalide väljatöötamisel ja juurutamisel;
2.1.5. osalemine transpordipoliitika ja veondusega seonduvatel aruteludel ja foorumitel, Liidu seisukohtade esindamine ja selgitamine;
2.1.6. innovaatiliste veondus-, ettevõtlus- ja majanduskogemuste levitamine;
2.1.7. veondusega seotud uuringute ja analüüside korraldamise organiseerimine, tellimine ja levitamine;
2.1.8. koolituse ja täiendkoolituse korraldamine, veondushariduse arendamisele kaasaaitamine;
2.1.9.  veondusalase kirjastustegevuse ja reklaamiga tegelemine;
2.1.10. veonduse valdkonna kutseomistamise korraldamine ja kutsete omistamine;
2.1.11. riigi või kohaliku omavalitsuse volitusel avaliku halduse ülesannete täitmine;
2.1.12. koostöö arendamine Eesti Vabariigi ja teiste riikide samalaadsete ühendustega;
2.1.13 Eestis, Euroopa Liidus ja välisriikides nii siseriikliku kui rahvusvahelise autoveoga seotud tegevusaladel tegutsemine ja nende arendamine.

2.2. Liidul on õigus oma põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks moodustada alaliite, regionaalseid liite, majandusüksusi, filiaale, esindusi ja fonde.
2.3. Liidu põhikirjaline eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Liit kasutab oma tegevusest saadud tulusid üksnes oma põhikirjalise eesmärgi ja selle saavutamiseks vajalike tegevussuundade arendamiseks. Liit ei jaota kasumit oma liikmete vahel.

3. LIIDU LIIKMED

Liidu liikmeteks võivad olla isikud, kes on otseselt või kaudselt seotud veondusega, soovivad arendada liidu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, tunnistavad ja täidavad liidu põhikirja, maksavad liikmemaksu ning järgivad oma äritegevuses üldkoosoleku otsusega kinnitatud eetikakoodeksi nõudeid.

3.1. Liikmete arvestust korraldab Liidu juhatus.
3.2. Oma staatuselt jagunevad liikmed:
3.2.1. asutajaliikmed;
3.2.2. liikmed;
3.2.3. auliikmed
3.3. Liidu asutamiskoosolekul 12.03.1990 osalenud liikmed on asutajaliikmed.
3.4. Liikmed on käesoleva põhikirja 4.1 kohaselt liikmeks vastu võetud isikud. Liikmetel on otsustav hääleõigus ja võrdne staatus.
3.5. Auliikmeks võib saada üldkogu nimetamisel liidu liikmeid esindanud füüsiline isik, kes on tulemusrikkalt tegutsenud Liidu eesmärkide saavutamiseks.

4. LIIKMEKS VASTUVÕTMINE

4.1. Liidu liikmeks astuda sooviv isik esitab Liidu juhatusele nõuetekohase kirjaliku avalduse, milles on ära toodud tema veonduse ja muude tegevusalade kohta käivad andmed. Liidu iga liige võib olla avalduse esitajale soovitajaks. Juhatus teatab liikmetele laekunud avaldusest. Juhul, kui liidu liikmetel on avaldaja suhtes vastuväiteid, on ta kohustatud sellest juhatust teavitama kahe nädala jooksul peale teate saamist.
4.2.  Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus oma korralisel koosolekul arvestusega, et avalduse läbivaatamiseks ja menetlemiseks oleks avalduse esitamise hetkest aega vähemalt üks kuu. Juhatus kaalub otsustamisel liikmetelt laekunud vastuväiteid ja muid argumente ning võib vajadusel otsustamise kuni kolm kuud edasi lükata.
4.3. Juhatus teatab avaldajale oma otsusest viie päeva jooksul peale otsuse tegemist kirjalikult. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsust võib avaldaja vaidlustada Liidu korralisel üldkogul, esitades ühe kuu jooksul otsuse saamisest juhatusele sellekohase kirjaliku taotluse.

5. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

5.1. Liidu liikmetel on õigus:
5.1.1. osaleda liidu üldkogul;
5.1.2. olla valitud Liidu juhtimisorganitesse;
5.1.3. saada Liidu juhtimisorganitelt teavet nende tegevuse kohta, esitada neile ettepanekuid, taotlusi ja arupärimisi;

5.2.  Liidu liikmed kohustuvad:
5.2.1. järgima käesolevat põhikirja ning täitma Liidu juhtimisorganite otsuseid;
5.2.2. tasuma sisseastumis- ja liikmemaksu vastavalt üldkogu kehtestatud korrale;
5.2.3. hoiduma Liidu mainet ja vara kahjustavast tegevusest.
6. LIIKMEST VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE

6.1. Väljaastumiseks esitab liige Liidu juhatusele kirjaliku avalduse. Enne avalduse esitamist peab liige tasuma kõik kohustuslikud liikmemaksud. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
6.2. Liidu liige võidakse juhatuse otsusel liikmest välja arvata, kui ta on rikkunud käesoleva põhikirja punktide 5.2.1. ,  5.2.2. või 5.2.3. nõudeid.
6.3. Juhatuses otsusest väljaarvamise kohta ja selle põhjustest teavitatakse liiget viivitamatult kirjalikult. Väljaarvamise otsuse võib liige vaidlustada üldkogu ees, esitades selleks juhatusele kirjaliku taotluse kahe nädala jooksul pärast väljaarvamise otsuse saamist.
6.4. Juhatuse otsusel arvatakse liige liidust välja tema tegevuse lõpetamise korral.
6.5. Liidu liikmelisus ei ole ülekantav.

7. JUHTIMINE

Liidu juhtimisorganid on üldkogu ja juhatus. Liidu tegevust korraldavad lisaks president ja direktor. Liidu nimel on esindusõigus presidendil üksi, kahel juhatuse liikmel koos ja direktoril talle antud pädevuse piires.

8. ÜLDKOGU

8.1. Liidu kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolekuna tegutsev üldkogu.
8.2. Liidu juhatus kutsub aastas kokku vähemalt ühe üldkogu korralise istungi.
8.3. Liidu juhatus või revisjonikomisjon võib kutsuda vähemalt 1/10 liikmete kirjalikul ja põhjendatud nõudmisel kokku üldkogu erakorralise istungi.
8.4. Kirjaliku teate koos päevakorra, istungi toimumise aja ja koha äranäitamisega saadab Liidu juhatus liikmetele vähemalt seitse päeva enne istungi toimumist.
8.5. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Liidu liige või liikme esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri. Igal liikmel või tema esindajal on üks hääl.

8.6. Üldkogu pädevusse kuulub:
8.6.1. liidu tegevuse eesmärkide muutmine;
8.6.2. juhatuse ja presidendi valimise reglemendi kinnitamine;
8.6.3. oma liikmete hulgast kolmeks aastaks Liidu presidendi valimine;
8.6.4. oma liikmete hulgast kaheks aastaks juhatuse valimine;
8.6.5. oma liikmete hulgast kaheks aastaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni valimine;
8.6.6. liidu presidendi, juhatuse liikme või revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumine;
8.6.7. presidendi ja juhatuse liikmete töötasu kinnitamine;
8.6.8. presidendi, juhatuse või selle liikme ja direktori tegevuse kohta esitatud kaebuste läbivaatamine ja järelduste tegemine;
8.6.9. presidendile ja juhatusele täiendavate ülesannete andmine ja õiguste delegeerimine;
8.6.10. liidu tegevuskava kinnitamine;
8.6.11. liidu eelarve kinnitamine;
8.6.12. liikmemaksu arvestamise metoodika, maksmise korra ja tähtaja kinnitamine;
8.6.13. liidu juhatuse tegevuse aastaaruande kinnitamine;
8.6.14. liidu revisjonikomisjoni aastaaruande kinnitamine;
8.6.15. vajadusel audiitorkontrolli määramine;
8.6.16. juhatuse ettepanekul Liidu auliikmete nimetamine;
8.6.17. liidu osakondade moodustamine ja juhatusele volituste andmine osakondade töökorra kinnitamiseks;
8.6.18. muude ühenduste, liitude või organisatsioonidega liitumise otsustamine;
8.6.19. liidu reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine;
8.6.20. Liidu liikmetele käesolevas põhikirjas sätestamata lisakohustuste kehtestamine;
8.6.21. Liidu tegevusega seotud muude küsimuste läbivaatamine ja otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

8.7. Üldkogu istung on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud 1/3 liikmetest. Kui üldkogu istung ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue istungi sama päevakorraga. Üldkogu uus istung on pädev otsuseid vastu võtma, kui istungil osaleb või on esindatud vähemalt kaks liidu liiget.
8.8. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkogul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek ja mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
8.9. Üldkogu istung protokollitakse, protokolli õigsust kinnitavad istungi juhataja ja protokollija.
8.10. Üldkogu otsused on liikmetele kohustuslikuks nende õigusi, kohustusi ja liikmelisust käsitlevates küsimustes.

9. JUHATUS

9.1. Juhatus on üldkogu poolt moodustatav täitevorgan, kelle ülesandeks on esindada ja juhtida Liidu tegevust üldkogu istungite vahelisel ajal.
9.2. Juhatus on 5 kuni 10 liikmeline.
9.3. Liidu president juhatab üldkogu istungeid ja juhatuse koosolekuid ning annab Liidu esindamiseks volitusi. Liidu president on juhatuse esimees.
9.4. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad presidendi kutsel.
9.5. President on kohustatud juhatuse erakorralise koosoleku kokku kutsuma 1/3 juhatuse liikmete või direktori nõudmisel.
9.6. President teavitab juhatuse liikmeid koosoleku toimumise ajast, kohast ja arutusele tulevatest küsimustest vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist.
9.7. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Otsus võetakse vastu koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab presidendi hääl.
9.8. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liikmed.
9.9. Juhatus valib direktori, kes ei ole juhatuse liige. Direktor korraldab Liidu igapäevast majandustegevust, tegutseb talle antud volituste piires ja on aruandekohustuslik üldkogu ja juhatuse ees.

10. LIIDU REVISJONIKOMISJON

10.1. Revisjonikomisjon on Liidu finantsmajanduslikku tegevust kontrolliv ja ainult üldkogu ees vastutav organ.
10.2. Revisjonikomisjon:
10.2.1. kontrollib Liidu varade kasutamist vastavalt käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärkidele;
10.2.2. teeb juhatusele ettepanekuid Liidu majandusliku tegevuse tulemuslikumaks muutmiseks;
10.2.3. annab oma tegevusest üldkoosolekule aru majandusaasta lõppemise järel;
10.2.4. revisjonikomisjonil on õigus esitada juhatusele nõudmine üldkogu erakorralise istungi kokkukutsumiseks. Juhatus ei saa revisjonikomisjoni nõudmisel üldkoosoleku kokkukutsumisest keelduda;
10.2.5. revisjonikomisjon valib oma esimesel koosolekul komisjoni esimehe, määrab tema asendamise korra ja kehtestab komisjoni töökorra.
10.2.6. revisjonikomisjoni liikmetel on õigus tutvuda kõiki Liidu tegevust käsitlevate materjalidega ning omada ligipääsu Liidu tegevust kajastavale informatsioonile, kui üldkogu ei ole otsustanud teisiti.
10.2.7. revisjonikomisjoni esimehel või tema kohuseid täitval liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega Liidu juhatuse koosolekutel.

11. LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LÕPETAMINE

11.1. Liit saab ühineda või jaguneda üldkogu otsuse alusel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 üldkogul osalenud või esindatud liikmetest. Juhatus korraldab üldkogu otsuse alusel Liidu ühinemise või jagunemise vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
11.2. Liit  lõpetatakse:
11.2.1. üldkogu otsusega, kui selle poolt on kõik liidu liikmed;
11.2.2. liikmete arvu vähenemisel alla viie;
11.2.3. üldkogu võimetuse korral valida põhikirjaga ette nähtud juhtorganite liikmeid;
11.2.4. kohtuotsuse alusel;
11.2.5. muudel seadusega sätestatud juhtudel.
11.3. Liidu lõpetamisel annavad likvideerijad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara isikutele, kes aitavad kaasa käesolevas põhikirjas sätestatud Liidu eesmärkide saavutamisele. Vara jaotamisel määrab õigustatud isikud üldkogu.
11.4. Vabatahtliku lõpetamise korral on likvideerijateks juhatuse liikmed, kui üldkogu ei otsusta teisiti. Likvideerijad lõpetavad Liidu vatsavalt kehtivatele õigusaktidele. Liidu sundlõpetamise puhul määrab likvideerijad kohus.
11.5. Liit lõpeb registrist kustutamisega.