Indrek Halliste: lühiajalised kriisilahendused reisijateveos peavad jääma ajalukku
Keerulised väljakutsed on õppetunnid tulevikuks
Aasta 2023 tõi bussisektorisse keerulisi hetki, ent pakkus ka võimalusi ning väärtuslikke õppetunde tulevikuks. Ees on muutuste periood, kus edukas kohanemine sõltub riigi ja erasektori koostöövõimest ning pikaajalise planeerimise tõhususest. Lühiajalised kriisilahendused peavad jääma minevikku.
Üheks olulisemaks sündmuseks oli tasuta ühistranspordi lõppemine 2023. aastal. Nüüd on oluline luua ühtne piletimüügisüsteem ja kehtestada turutingimustele vastavad piletihinnad, et pakkuda kõikidele reisijagruppidele võrdseid võimalusi. See muudatus loob uusi ärivõimalusi kommertsvedajatele, kes saavad pakkuda rohkem kvaliteetseid ja paindlikke lahendusi. Samuti annab tasuta teenuse kadumine märku riikliku rahastuse ümberkujundamise vajadusest – muutus, mis võiks olla sektori kauaoodatud värskendus.
Pärast COVID-19 ajajärku on sõitjate arv taastunud, ületades 2023. aasta teises kvartalis isegi pandeemiaeelsed näitajad. See kinnitab, et bussiliiklus on endiselt kriitilise tähtsusega nii maapiirkondades kui ka suuremates linnades. Samal ajal stabiliseerusid kütusehinnad pärast 2022. aasta hinnahüppeid, aidates sektori operatsioone paremini planeerida. Kuid sektori kapitalimahukus ja kasvavad finantskohustused, eriti kõrge EURIBORi taustal, lisavad vedajatele pidevat survet.
Bussisektorit on juba pikemat aega kimbutanud tööjõupuudus, eelkõige bussijuhtide osas, kelle palgasurve ja töökoormus püsivad päevakorras. Ametiühingutega peetud läbirääkimised on viinud selleni, et tulevikus viikse bussijuhtide palgad Eesti keskmisele tasemele, kuid sektori jätkusuutlik areng sõltub suuresti noore tööjõu järelkasvust ning töötingimuste ja sektori atraktiivsuse parandamisest.
Kliimaeesmärgid ja liikuvusreform nõuavad strateegilisi otsuseid
2024. aasta on kujunenud oluliste strateegiliste otsuste aastaks. Liikuvusreform, mille eesmärgiks on parandada ühistranspordi korraldust ja muuta see keskkonnasõbralikumaks, on tekitanud suuri ootusi. Kuid suurimaks probleemiks jääb jätkuvalt ressursside puudus. Kui 2023. aasta keskendus ellujäämisele ja operatiivsetele lahendustele, siis 2024. aasta fookuses on sektori arendamine ja pikaajalise plaani paika panemine. Kriitiliseks küsimuseks jääb, kas riik suudab tagada sektori rahastamise stabiilsuse ja viia ellu pikaajalisi eesmärke.
Aastal 2025 seisab bussisektor silmitsi oluliste muutustega, mis on seotud kliimaeesmärkide täitmise ja transpordi rohepöördega. Suuremad investeeringud elektrifitseerimisse ja roheliste kütuste kasutuselevõttu on hädavajalikud, kuid siiani on lahtine, kas riik suudab pakkuda piisavat rahastust nende eesmärkide saavutamiseks. Maksupoliitika ja riiklikud kärped suurendavad sektori tuleviku ebakindlust, raskendades pikaajalise planeerimise võimalusi.
Positiivseks arenguks on ühistranspordi kasvav populaarsus, eriti Tallinnas ja Harjumaal. Siiski vajab sektori konkurentsivõime ja finantseerimise küsimus selgust, kuna riikliku dotatsiooni ebaefektiivne kasutamine on jätkuvalt probleemiks. Bussisektoril on suur potentsiaal pakkuda kvaliteetset teenust ja mängida olulist rolli rohepöörde saavutamisel, kuid selleks on vajalik riigi ja erasektori koostöö, mis keskendub pikaajalisele planeerimisele.
Kokkuvõttes on 2025. aasta määrava tähtsusega periood, mil sektori areng ja jätkusuutlikkus sõltuvad otsustest, mis tehakse koostöös riigi ja erasektori vahel.
Postitus on kirjutatud 25.09.2024 Logistikauudistes ilmunud artikli põhjal.