Eesti liikuvuse tulevik vajab ühist visiooni
Autoettevõtete Liit osales Logistikauudiste korraldatud konverentsil „Transport ja liikuvus 2026“, kus arutati Eesti transpordisektori olulisemaid arengusuundi. Aruteludest jäi kõlama mitu teemat, mis mõjutavad otseselt nii transpordiettevõtete konkurentsivõimet kui ka kogu riigi liikuvuse arengut.
Kuigi Eesti transpordisektor on tehnoloogiliselt võimekas ja ettevõtted soovivad panustada nii tõhusamasse kui ka keskkonnasõbralikumasse liikumisse, on mitmed lahendused täna pidurdunud poliitiliste otsuste, taristu puudujääkide või süsteemse koostöö nappuse taha. Meie hinnangul sõltub Eesti liikuvuse tulevik sellest, kui hästi suudame siduda tehnoloogia, poliitika ja erinevad transpordiliigid ühtseks tervikuks.
Digilahendused vajavad selget suunda
Eestis tegutseb mitmeid ettevõtteid, kes arendavad väga tugevaid liikuvuse digilahendusi – alates nutikatest logistikaplatvormidest kuni ühistranspordi haldus- ja planeerimistööriistadeni. Need lahendused võiksid aidata muuta liikumise tõhusamaks, vähendada ummikuid ja parandada teenuste kvaliteeti.
Samas jäi arutelust kõlama, et digilahenduste laiem kasutuselevõtt takerdub sageli poliitilise valmisoleku puudumise taha. Puudu on ka ühtne visioon, kuidas Eesti liikuvust tervikuna arendada. See tähendab, et tehnoloogilised võimalused on olemas, kuid nende rakendamine jääb sageli killustatuks.
Meie hinnangul on siin võtmeküsimus koostöös. Kui riik, kohalikud omavalitsused ja ettevõtted suudavad liikuvuse arendamisel tegutseda ühtse eesmärgi nimel, saab digilahenduste potentsiaal palju paremini realiseeruda.
Pikemad ja raskemad autorongid on käeulatuses
Kaubaveosektoris on üheks oluliseks teemaks pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevõtt Eesti teedel. Aruteludes kõlas, et 25,25 meetri pikkused EMS-autorongid ning 60-tonnised eriveod jagatava veosena on sisuliselt juba käeulatuses.
Sellised lahendused võimaldavad vedada rohkem kaupa ühe sõiduga, mis tähendab nii suuremat efektiivsust kui ka väiksemat keskkonnamõju ühe transpordiühiku kohta. Seaduse muudatus on läbinud Riigikogus I lugemise ja ootab edasist menetlust. Samaaegselt on valmimas erivedude määruse eelnõu projekt, kus täpsemad tehnilised tingimused sätestatakse. Autoettevõtete Liidu liikmetele tutvustati vastavaid plaane 20. veebruari infopäeval.
Rohepööre vajab sobilikku taristut
Transpordisektor seisab selgelt rohepöörde keskmes. Vedajad soovivad vähendada oma keskkonnamõju ning otsivad aktiivselt võimalusi kasutada puhtamaid tehnoloogiaid.
Konverentsil rõhutati aga, et selleks peab olemas olema ka toimiv taristu. Näiteks elektriühenduste rajamine suuremate veokite või busside laadimiseks on ettevõtete jaoks täna sageli ebamõistlikult kallis. See tähendab, et isegi siis, kui ettevõtted soovivad investeerida keskkonnasõbralikumatesse lahendustesse, ei pruugi vajalik infrastruktuur olla kättesaadav.
Seetõttu on oluline, et rohepööre transpordisektoris oleks praktiliselt teostatav. Taristu arendamine peab käima käsikäes ettevõtete investeerimisvõimega ja ei tohi ettevõtete konkurentsivõimet nulli tõmmata.
Ühistranspordi areng eeldab koostööd
Ühistranspordi aruteludes toodi välja bussisektori mure, et riigi tähelepanu on viimastel aastatel olnud rohkem suunatud rongiliikluse arendamisele. Samas näevad rongisektori esindajad ise suurt potentsiaali erinevate transpordiliikide tihedamaks koostööks.
Meie hinnangul ei peaks bussid ja rongid olema vastandlikud lahendused. Vastupidi – tugev ühistranspordisüsteem eeldab, et erinevad liikumisviisid täiendavad üksteist.
Aruteludes rõhutati ka, et ühistranspordi reform on maraton, mitte sprint. Selle elluviimine nõuab järjepidevat poliitilist juhtimist, selgeid eesmärke ja head koostööd kõigi osapoolte vahel.
Samuti toodi välja, et nõudepõhised liinid ei asenda klassikalist graafikupõhist liinivõrku. Pigem täiendavad need seda, pakkudes paindlikumaid lahendusi piirkondades, kus tavapärane liinivõrk ei pruugi olla piisavalt tõhus.
Oluline on ka see, et ühistranspordi kvaliteedistandardid oleksid selgelt määratletud. Kui soovime paremat teenust, tähendab see paratamatult ka suuremat rahalist panust.
Pilk peab olema ka tulevikus
Lisaks tänastele väljakutsetele arutati konverentsil ka teemasid, mis mõjutavad liikuvust pikemas vaates. Nende hulka kuuluvad näiteks kogukondade suurem roll liikuvuse korraldamisel, isesõitvate sõidukite tulek ning nende integreerimine transpordisüsteemi.
Samuti tõstatus küsimus, kuidas väikeses riigis olemasolevat inimressurssi paremini koondada ning kuidas arendada taristupõhist liikuvust senisest dünaamilisemalt.
Autoettevõtete Liidu jaoks on selge, et Eesti liikuvuse areng ei saa põhineda üksikutel eraldiseisvatel otsustel. Vajame terviklikku lähenemist, kus tehnoloogia, poliitika ja erinevad transpordiliigid toetavad üksteist.
Kui suudame need elemendid siduda ühtseks süsteemiks, on Eesti liikuvuse tulevikul tugev ja kestlik alus.