Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on algatanud keeleseaduse muutmise. Suvel tagasiside saamiseks esitatud keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) peamine eesmärk on kindlustada eesti keele säilimine ja areng ning tagada eesti keele laialdasem kasutus kõigis eluvaldkondades.

Kuna kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt ka transpordisektorit, on Autoettevõtete Liidul (AEL) oluline roll selles arutelus, et tagada keelenõuete rakendamine ja konkurentsitingimuste ühtsus kogu sektoris. AEL on esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile oma seisukohad.

Ühtsed keelenõuded kogu sektorile

Praegu kehtib bussijuhtidele B1 taseme keelenõue, kuid taksojuhtidele keelenõuded puuduvad. See tekitab ebavõrdseid konkurentsitingimusi ja mõjutab teenuse kvaliteeti. AEL teeb ettepaneku kehtestada A2 taseme keelenõue kõigile sõitjateveo sektori töötajatele, sealhulgas bussijuhtidele, taksojuhtidele ja teistele klienditeenindajatele. Ühtsed nõuded aitaksid tagada nii võrdseid konkurentsitingimusi kui ka teenuse kvaliteedi ühtlustamist.

Keelenõuete järelevalve

AEL ei toeta järelevalve korraldust, kus keelenõuete täitmise eest vastutavad ainult tööandjad. Eriti keeruline on see taksonduses, kus paljud juhid töötavad füüsilisest isikust ettevõtjatena (FIE-d). Selline süsteem ei ole praktiline ja suurendab ebavõrdsust. AEL toetab lahendust, kus vastutus keelenõuete täitmise eest lasub nii tööandjatel kui ka töötajatel, ning järelevalve peaks olema ennetav ja nõustav, et tagada õiglane tegevuskeskkond ja teenuse kõrge kvaliteet.

Bussijuhtide keelenõuete leevendamine

AEL peab põhjendatuks bussijuhtide keelenõuete leevendamist A2 tasemele, arvestades nii tööjõupuudust sektoris kui ka teeninduse digitaliseerimist. Kliimaeesmärkide saavutamiseks peab ühistranspordisüsteem arenema, mis suurendab bussijuhtide vajadust. Enamik bussijuhtidest on vanemad kui 55 aastat ja järgmise kümnendi jooksul on oodata suurt põlvkonnavahetust. Lisaks on digitaalsete lahenduste, nagu häälteavitused ja mobiilirakendused, kasutamine vähendanud bussijuhtide otsest suhtlust reisijatega ning prognoosida võib kliendisuhtluse tähtsuse jätkuvat vähenemist. See muudatus võimaldaks ka vähese keeleoskusega ja alles keelt omandavatel inimestel tööle asuda, aidates leevendada bussijuhtide puudust.

Kokkuvõttes rõhutame, et transpordisektoris on vaja ühtseid keelenõudeid, õiglast järelevalvet ja sektori tööjõupuudusega arvestamist. Bussijuhtide keelenõuete leevendamine on hädavajalik, et lahendada tööjõuprobleemid ja tagada sujuv teenuse osutamine. Samas tuleb tagada, et kehtestatud nõudeid järgitaks kogu sektoris.

Autoettevõtete Liit jätkab koostööd ministeeriumiga, et seista mõistlike muudatuste eest, tagades keelepoliitika abil transpordisektori jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja kvaliteetse teenuse pakkumise

Vaata lisaks:

AEL seisukohad keeleseaduse väljatöötamiskavatsusele (26.07.24)

Jälgige meie tegemisi ja seisukohti meie blogis!