Mais Euroopa Nõukogu poolt heakskiidetud direktiivi kohaselt peab aastaks 2040 enamus uusi raskeveokeid olema nullheitega. Selleks, et see eesmärk saavutada, peavad aga nüüd ELi liikmesriigid hakkama astuma konkreetseid samme, et arendada selleks vajalikku laadimis- ja elektrivõrgustiku taristut. Seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja kohandatud lähenemisviise riiklikul tasandil, sh rahastamismeetmete ja elektrivõrgu kavandamist, et toetada üleminekut elektriveokitele.

Laadimis- ja elektritaristu arendamine

Euroopa laadimisvõrgustik elektrisõidukitele on viimasel ajal kiiresti arenenud. 2023. aasta lõpu seisuga oli Euroopa Liidus saadaval umbes 632,423 avalikku laadimispunkti (vt lähemalt). Need laadimispunktid on mõeldud nii sõiduautodele kui ka kaubikutele, kuid spetsiaalselt veoautodele mõeldud infrastruktuur sisuliselt puudub ja on alles arendamisel.

Laadimisvõrgustiku jaotuses on märkimisväärne erinevus riikide vahel. Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland moodustavad 61% kõigist EL-i laadimispunktidest, kuigi need riigid hõlmavad vaid 20% piirkonna pindalast. Teised riigid, sealhulgas Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid, jäävad selle infrastruktuuri arendamisel maha, kuigi näitavad siiski kasvu. Näiteks Slovakkia ja Horvaatia on teinud märkimisväärseid investeeringuid kõrge võimsusega laadimispunktidesse.

 

Elektriveokite kasutuselevõtuks peavad liikmesriigid looma piisava ja efektiivse laadimisvõrgustiku elektriveokitele, seda nii laadimispunktide arvu kui võimsuse osas, mis hõlmab nii kiirlaadimisjaamu kui ka tavalaadijaid peamistel transpordimarsruutidel ja logistikasõlmedes. Kalkulatsioonide kohaselt, on aastaks 2030 on vajalik 8,8 miljoni laadimispunkti olemasolu, et toetada kasvavat elektrisõidukite arvu.

Laadimistaristu arendamiseks on  vajalik ka riigi elektrivõrgu uuendamine ja tugevdamine, et toetada suurenenud elektritarbimist ja pakkuda vajalikke võimsusi elektriliste raskeveokite kasutamiseks.

Rahastamine ja toetused

Riigid peavad pakkuma rahalist toetust ja stiimuleid nii laadimistaristu arendamiseks kui ka elektriliste veokite soetamiseks, et kiirendada üleminekut.

Euroopa Alternatiivsete Kütuste Observatooriumi (EAFO – European Alternative Fuels Observatory) analüüsid näitavad, et on selge seos riiklike poliitikate ja toetusmeetmete ning elektrisõidukite kasutuselevõtu vahel. Riikides, kus on ulatuslikumad laadimisvõrgustikud ja rahalised toetusmeetmed elektrisõidukite kasutuselevõtuks, on ka suurem elektrisõidukite osakaal. Näiteks Holland ja Norra, kus on ulatuslik laadimistaristu ja progressiivsed poliitikad, võiks olla eeskujuks ka teistele riikidele elektrisõidukite kasutuselevõtu suurendamisel.

Koostöö ja koordineerimine

Kokkuvõttes, on selleks et Eesti panustaks senisest proportsionaalselt enam nullheite eesmärgi saavutamisse, vaja teha olulisi pingutusi. Esmalt vastavate selgete poliitiliste eesmärkide seadmise ja neid toetate meetmete kujundamisega, rääkimata neid takistavate piirandute või poliitikate mitterakendamisest. Teiseks on oluline on liikmesriikide vaheline koostöö ja koordineerimine, et tagada ühtne ja tõhus laadimisvõrgustik kogu ELi ulatuses. Täna on selleni veel pikk tee minna.

Vaata lisaks:

Transport & Environment „It’s governments’ turn to prepare for the green trucking revolution“ 4.06.2024

EAFO „New Study on Accelerating EU Electric Vehicle Charging Infrastructure Roll-out“ 6.05.2024

EAFO Analysis: Trends in EV Charging Infrastructure Across Europe 10.05.2024