Möödunud aastal esitas Autoettevõtete Liit mitmeid ettepanekuid nii Eesti kui EL seadusloomesse, lähtudes eesmärgist tagada transpordiettevõtetele õiglane kohtlemine, konkurentsivõimeline tegevuskeskkond ja läbimõeldud rohepoliitika.

Kliimaseadus: ambitsioonid peavad kohtuma tegelikkusega

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu eesmärk oli suunata Eesti kliimaneutraalsuse poole, ent AEL juhtis tähelepanu mitmele murekohale. Esiteks on küsitav, miks on valitud seadusandlik vorm, kui sisult sobiks paremini arengukava – seadus ei näe ette mingeid õiguslikke kohustusi. Teiseks puudusid eelnõu eesmärkide saavutamise rakendusmehhanismid, mis veenvalt võimaldaksid jõuda transpordisektoris süsinikuheidete vähendamiseni ettenähtud määras.

Liit rõhutas, et rohepoliitika peab käima käsikäes ettevõtete konkurentsivõimega. Seetõttu esitas Liit mitmeid realistlikke ja kulutõhusaid meetmeid, sh veokite mõõtmete suurendamine, säästlike kütuste kasutuselevõtu toetamine ja elektrikaubikute juhtimise lubamine B-kategooria juhiloaga.

Taksonduse osas juhiti tähelepanu ebavõrdsusele: nullheite nõue ei tohi kehtida vaid klassikalistele taksodele, vaid peab laienema ka platvormitaksodele ja lühirendiautodele. Ühtlasi eeldavad seatud eesmärgid laadimistaristu ulatuslikku arendust, mis vajab tugevat riiklikku toetust.

Tugeva ettevõtlussektori kriitika tulemusena võeti kliimaseaduse menetlemine esitatud kujul päevakorrast välja ning plaanitakse esitada uus, täiendatud eelnõu.

Liikuvusreform: ambitsioonid vajavad selgeid samme

Ühistranspordi ümberkorraldamisest reformivas võtmes on räägitud pikalt, kuid tegudeni jõutud vähe. Möödunud aastal tuli valitsus välja liikuvusreformi plaaniga, mille eesmärgid olid õilsad – parem ühistranspordi teenuse kvaliteet ja kättesaadavus kulutõhusal viisil. Liit tunnustas reformi eestvedajaid ja jaatas reformi eesmärke, kuid rõhutas, et niikaua kui puudub realistlik elluviimiskava ja rahastus ka tänase teenuse baastaseme hoidmiseks, ei kõla uute eesmärkide saavutamine realistlikuna. Reformi vundament on olemasolev liinivõrk ehk tänane teenuse baastase, mis on juba viis aastat ebakindla rahastusega ning see raskendab tulevikuperspektiivide saavutamist.

Seetõttu soovitasime reformiga seotud ambitsioonid ajaskaalal jaotada lühiajalisteks, kesk- ja pikaajalisteks sammudeks ning kujundada igale neist realistlik tegevus- ja rahastamiskava.

Ligi aasta hiljem oleme ühistranspordi arengu debattides umbes samas kohas. Seega on ühistranspordi arendamise põhiprobleem järjepidevuse ja poliitilise eestvedamise puudumine – mitte see, et ei oleks teada, mida ja kuidas teha.

Keeleseadus: nõuete ja kontrolli tasakaal

Keeleseaduse väljatöötamiskavatsusele seisukohta andes rõhutasime, et keelenõuded peavad kehtima võrdselt kõigile sõitjateveo teenuse pakkujatele, sh bussijuhtidele, tava- ja platvormitaksode juhtidele. Praegune olukord, kus justkui kehtib B1 tasemel keelenõue, kuid seda sisuliselt ei kontrollita ega järgita, loob ebavõrdse konkurentsisituatsiooni.

Tegime ettepaneku kehtestada kogu sõitjateveo sektorile A2 taseme keelenõue ja hakata selle täitmist ka päriselt kontrollima. Näiteks tuleks taksoveolubade andmisel nõuda vastava taseme keeleoskuse tunnistust.

Kontrolli teostamisel peab valitsema tasakaal riigi ülesannete ja tööandjate vahel – kogu vastutust ei saa panna ainult tööandjatele, eriti olukorras, kus nõuete täitmise kontroll on hägune. Küsimusega mitte tegelemine ei lahenda probleemi.

Praeguseks on esitatud keeleseaduse muutmise eelnõu, millega sisuliselt keelenõuetes muudatusi ei kavandata, kuid plaanitakse kordades suurendada trahve.

EL reisijate õigused: hea eesmärk, halb teostus

Euroopa Liit küsis liikmesriikide seisukohta reisijate õiguste määruse kohta. Liit esitas sellele kriitilise tagasiside. Kuigi reisijate õiguste tugevdamine on oluline, toob pakett kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse: väikeettevõtetelt oodatakse kvaliteedijuhtimissüsteemide ja kümnete mõõdikute rakendamist, milleks neil puuduvad ressursid. On väheusutav, et reisijad hakkaksid veebilehtedelt vedajate avaldatavat statistikat analüüsima, et valida parim ühistranspordi teenusepakkuja.

Asusime seisukohale, et vedajad ei saa kavandatud kujul regulatsiooni toetada, sest see toob kaasa täiendavad personali-, administratiiv-, IT- ja muud kulud ning koormab vedajaid ebamõistliku bürokraatia ja aruandluskohustusega. Lõpuks toob see kaasa veoteenuse põhjendamatu kallinemise ning võib avaldada vastupidist mõju soovitud eesmärkidele.

Riigikogu poolt kinnitatud Eesti seisukohtades rõhutati, et kvaliteedinormide täitmise aruandlus (nt kliendirahulolu uuringud, õhukvaliteedi mõõtmised jms) võib olla väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele üle jõu käiv ning nad peaksid sellistest nõuetest olema vabastatud.

Täiendavad olulised teemad

Samuti esitasime mitmeid pöördumisi muudes veondusega seotud valdkondades:

• Koos teiste erialaliitudega sõnastasime veondussektori konkurentsivõimet pärssivad tuumprobleemid ja ettepanekud nende leevendamiseks.
• Esitasime koalitsioonile ettepanekud ühistranspordi arendamiseks.
• Koos partneritega esitasime valitsusele ühise pöördumise protestiks „turboseadusmenetluse“ ja sisulise kaasamise puudumise vastu.
• Esitasime ettepanekuid kollektiivlepingu laiendamise regulatsioonide halduskoormuse vähendamiseks. Kahjuks ei ole seni teada, kas ja kuidas selle teemaga edasi liigutakse.
• Mõjutustrahvide puhul soovisime saada õigusselgust, kuidas trahvimine toimub teekasutustasu maksmata jätmise puhul. Selgus, et kaalutlusõigus sisuliselt puudub ning trahvimäär tuleb määrata seaduses sätestatud ulatuses.
• Ametikoolituse määruse muutmise aruteludes rõhutasime, et muudatused ei tohi vähendada koolituse kättesaadavust ega suurendada kulusurvet, kuid kvaliteedis järeleandmisi ei tohi teha.
• Esitasime seisukoha elusloomade vedude regulatsioonide kohta EL tasandil, juhtides tähelepanu loomade heaolu parandamisega seotud praktilistele raskustele maanteevedude kontekstis.

Autoettevõtete Liit jätkab tööd selle nimel, et Eesti transpordisektor oleks konkurentsivõimeline ja õiglaselt koheldud. Kuigi õigusloomes osalemine on ressursimahukas, on see usutavasti väärtuslik panus, mis aitab parandada kavandatavate regulatsioonide praktilist rakendatavust.