Eetika mitte ei paranda maailma,
vaid peab olema selle koostisosa
nagu loogikagi.
Ludvig Wittgenstein (1882-1941)
I Üldpõhimõtted
§ 1. Eetikakoodeks sätestab sõitjate- ja veoseveol kutse-eetika nõuded ja käitumisnormid. Eetikakoodeks lähtub tava ja heade kommete põhimõtetest ning Autoettevõtete Liidu (AL) nõudest hoiduda tegevusest, mis võib kahjustada AL mainet ja vara.
§ 2. Osalemine veoturul kohustab vedajat järgima kutse-eetika nõudeid. Kutse-eetika nõuete järgimist tagab iga vedaja teadlikkus oma kutsega kaasnevatest kohustustest ning austus ja lugupidamine oma kolleegi majandus- ja kutsealase tegevuse suhtes.
§ 3. Kutse-eetika nõudeid tõlgendatakse seaduste, ALi üldkogu ja juhatuse otsuste, ALis kujunenud praktika ja tava ning heade kommete alusel.
§ 4. Eetikakoodeksis sätestatud kutse-eetika nõuete ja käitumisnormide eiramise puhul arutatakse asjaolusid ja konkreetse vedaja vahetut tegevust Vedaja Aukohtus.
II Kõlvatu võistlus
§ 5. Vedaja ei või hankida kliente ebaausal teel, kallutades teise vedaja klienti vahetama vedajat või samal eesmärgil halvustada kolleege või nende poolt pakutavat veoteenust.
§ 6. Veolepingu ettevalmistamisel ei tohi vedaja suhtlemisel teise osapoolega esitada halvustavaid hinnanguid või võrdlusi teiste vedajate suhtes.
§ 7. Veose- ja sõitjateveo turul lähtub vedaja ausa konkurentsi põhimõtetest.
1. Sõitjateveol tähendab vedajale ausa konkurentsi põhimõtetest kinnipidamine:
1.1. nii reguleeritud turg kui ka konkurents peavad teenima reisija huve;
1.2. aluseks on riigi ühistranspordi arengukava;
1.3. uute liinide avamine peab olema vastavuses nõudluse ja pakkumisega, sõitjatevoogude intensiivsusega;
1.4. taunitav on konkurentide takistamine või häirimine konkreetsetel liinidel ja/või marsruutidel;
1.5. sõitja peab saama õiglase hinna eest parima kvaliteetse teenuse
1.6. keelatud on võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
1.7. konkurents sõitjateveol ei tohi kahjustada looduskeskkonda ja liiklusohutust;
1.8. keelatud on alla viia veo sõidukilomeetri omahind kasutades selleks ebaausat äritegevust, tavade ja heade kommetega vastuollu minnes.
2. Veoseveol tähendab vedajale ausa konkurentsi põhimõtetest kinnipidamine:
2.1. tasulisel veoseveol peab vedajal olema nõuetekohane tegevusluba ja selle alusel iga veoki kohta sõidukikaart;
2.2. veoturgu ei saa piirata ega mingil moel takistada, kui vedaja peab kinni kehtivatest õigusaktidest;
2.3. oma kulul teostatava veoseveo puhul peab vedaja sõidukijuhi varustama dokumentidega, mis kontrollimisel üheselt tõestaksid, et tegemist on veoga oma kulul;
2.4. keelatud on viia teenustasu põhjendamatult odavale tasemele läbi ebaausa äritegevuse, tavasid ja häid kombeid rikkudes tuues sellega kaasa teiste konkurentide klientide ülemeelitamise;
2.5. uute klientide võitmiseks veoturul on üheks aluseks parim kvaliteet mis saavutatakse läbi ausa äritegevuse, tavasid ja häid kombeid jälgides.
III Teenuse kvaliteet
§ 8. Vedaja teadvustab endale, et sõitjate- ja veoseveo kvaliteet, elanikele osutatava veoteenuse tase sõltub mitmetest teguritest, mis kogusummas annab vedajale eelise oma konkurentide ees.
§ 9. Oluliseks kriteeriumiks on vedaja enda ja tema töötajate kõrge professionaalsus, õigeaegne ja nõutaval tasemel läbi viidud nii põhi- kui ka täiendav ametikoolitus.
§ 10. Masinapargi modernsus, selle pidev tehniline ja tehnoloogiline täiustamine ning vedaja avatus kõige uue suhtes loovad kliendile soodsa keskkonna veoteenuse tarbimiseks.
§ 11. Autojuhi kutseala järjekindel propageerimine, kutsemeisterlikkuse võistlustel parimate väljaselgitamine ja nende tutvustamine loovad eelduse, et veoturg autojuhtide puudusel tegevust ei lõpeta.
§ 12. Vedaja teeb ministeeriumitele, kohaliku omavalitsuse organitele ning vedudega tegelevatele liitudele ja ühendustele ettepanekuid ühtse transpordipoliitika ning arengukavade väljatöötamiseks, sõitjate- ja veoseveo alase õigusaktide täiustamiseks, liikluskultuuri parandamiseks ning veondustegevuse tagajärgse keskkonnaohu vähendamiseks.
§ 13. Vedaja võtab omaks vastutustundliku, efektiivse ja demokraatliku juhtimise põhimõtted veoteenuse osutamisel. Ta teab, et õiguste ja kohustustega käib kaasas ka vastutus klientide teenindamisel, et ausus ja austus avalikkuse ja kolleegide vastu on vedaja olulisemaid jooni.
§ 14. Teenuse kvaliteedi saavutamise olulisteks tingimusteks on ausast äritegevusest kinni hoidmine ja tavadest ning headest kommetest kinni pidamine.
IV Vedaja Aukohus
§ 15. Vedaja Aukohus (edaspidi Aukohus) on laiapõhjaline kogu, kuhu on kaasatud transpordisektori vastutavad töötajad ning esindajad vedajate kutseühingutest, töövõtjate ja tööandjate hulgast, samuti AL esindaja.
§ 16. Aukohus annab vedajale võimaluse kolleegiga eetilisel pinnal vastuollu sattunult leida kohtuväliseid lahendusi.
§ 17. Kui vedaja leiab, et tema suhtes on rikutud käesolevas koodeksis sätestatut, püüab ta esimese sammuna lahendada konflikt teise osapoolega omavahel. Kui see ei anna tulemusi, pöördub ta Aukohtu poole.
§ 18. Aukohus on kogu, kelle ülesanne on lahendada kaebusi veose- ja sõitjateveol käitumisnormide ja kutse-eetika nõuete eiramise kohta.
§ 19. Aukohus, lahendades kaebusi, arvestab ühelt poolt vedaja huvi osaleda veoturul ausa konkurentsi põhimõtteid järgides ning teiselt poolt tarbija soovi saada kvaliteetset ja soodsat veoteenust. Aukohus teeb kaebusele lahendi lähtudes seadustest, veoturu tavast ja headest kommetest.
§ 20. Aukohtusse võib pöörduda iga füüsiline või juriidiline isik, kes leiab, et tema õigusi veoturul osalemisel või veoteenuse saamisel on riivatud ning lepituskatsed on jäänud tulemusteta.
§ 21. Kaebuste menetlemiseks koguneb aukohus reeglina üks kord kuus. Kaebuste eelmenetlejaks (vajalike materjalide ettevalmistamine, tõendite nõutamine, poolte vahendamine lepitamiseks jms) on AL direktsioon.
§ 22. AL kutsub aukohtu koosseisu esindajaid oma liikmete hulgast ja väljastpoolt ALi. Soovituslikult võiks aukohtu koosseisu kuuluda konkurentsiameti, maksuameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Juhatuse ettepanekul kinnitab AL üldkogu kolmeks aastaks seitsme liikmelise aukohtu koosseisu.
§ 23. Aukohtu tööd juhib liikmete hulgast valitud esimees, kes viib läbi istungeid ja kirjutab alla otsustele. Aukohtu igapäevatööd korraldab kohtu koosseisu hääleõigusega kuuluv AL direktsiooni esindaja, kes täidab sekretäri ülesandeid.
§ 24. Kaebuste lahendamisel on aukohtu liikmed oma otsustes vabad.
§ 25. Juhul, kui arutatakse kaebust ettevõtte või asutuse kohta, mille esindaja on aukohtu liige, taandab viimane end asja arutelust.
§ 26. Aukohus arutab rikkumist poolte osavõtul ning võtab vastu otsuse. Kui üks pooltest või selle esindaja ei ilmu mõjuva põhjuseta rikkumise arutelule, võtab aukohus küsimuse arutelu järel otsuse vastu tagaselja. Vajadusel teavitatakse vastuvõetud otsusest avalikkust.
§ 27. Aukohtu liige ei saa otsuse vastuvõtmisel jääda erapooletuks. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole istungil osalenuist. Võrdsete häälte puhul on otsustavaks esimehe hääl, tema puudumisel aukohtu vanima liikme hääl. Aukohtu kvoorum on viis liiget.
§ 28. Aukohus menetleb kaebusi, mis on esitatud kirjalikult omapoolsete selgitustega ning vajadusel asjassepuutuvate tõendavate dokumentidega.
§ 29. Aukohus ei menetle kaebusi,
a) kui samas asjas on vaidlus esitatud kohtusse või
b) kui kaebuse esitaja ei ole tuvastatav või
c) kui kaevatavast sündmusest on möödas rohkem kui kuus kuud
§ 30. Kui aukohtu istungil tuvastatakse Vedaja Eetikakoodeksi nõuete eiramine, on aukohtu otsus tauniv. Kui sellist eiramist ei tuvastata, on otsus õigeksmõistev.
Vedaja eetikakoodeks on vastu võetud Autoettevõtete Liidu üldkogu otsusega 14. veebruaril 2007. aastal.